Iisrael kavatseb saata 16 000 aafriklasest migranti lääneriikidesse ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Aafriklastest migrandid lahkumas Holoti kinnipidamiskeskusest Negevi kõrbes.
Aafriklastest migrandid lahkumas Holoti kinnipidamiskeskusest Negevi kõrbes. Autor/allikas: AP/Scanpix

Iisrael teatas esmaspäeval, et loobub plaanist saata Aafrikast pärit migrante tagasi Aafrikasse ning et on sõlminud ÜRO pagulaste ülemvoliniku aemtiga (UNHCR) kokkuleppe, mille kohaselt saadetakse rohkem kui 16 000 aafriklasest migranti hoopis lääneriikidesse.

Ülejäänud migrandid, kellest paljud taotlevad ka varjupaika, saavad aga jääda Iisraeli vähemalt järgmiseks viieks aastaks, vahendas Reuters peaminister Benjamin Netanyahu büroo avaldust.

"Iisrael ja UNHCR on jõudnud enneolematule üksmeelele vähemalt 16 250 inimese väljasaatmise asjus lääneriikidesse," seisis Iisraeli valitsuse teates, kus ühtegi sellist lääneriiki aga nimeliselt ei mainitud

Ka UNHCR-i kõneisik kinnitas kokkuleppe sõlmimist, kuid asjaolusid ta ei täpsustanud.

UNHCR oli kutsunud Iisraeli üles esialgset väljasaatmisplaani uuesti kaaluma ning oma üleskutses juhiti tähelepanu, et viimastel aastatel on varasemad sellised Sahara-alusesse Aafrikasse migrantide ümberpaigutamised pole mingit lahendust kaasa toonud - inimesed satuvad ikkagi ohtlikku olukorda, asuvad uuesti Euroopa poole teele ning on uuesti jõhkrate inimsmugeldajate meelevallas.

Paari viimase aasta jooksul ehitas Iisrael võimsa tara Egiptuse piirile ning see on sisuliselt peatanud Aafrikast saabuvate migrantide tulva. Enne seda ja alates peamiselt 2005. aastast oli üle piiri Iisraeli territooriumile jõudnud umbes 64 000 aafriklast, kellest tuhanded on siiski hiljem ka lahkunud.

Umbes 37 000 Iisraelis viibiva aafriklasest migrandi saatus on juba pikemat aega pakkunud kõneainet nii Iisraelis kui ka mujal. Ühest küljest rajati Iisraeli riik juutide kodumaana ning eesmärgiga olla pelgupaigaks mujalt maailmast tagakiusamise eest põgenevatele juutidele. Praegune parempoolne valitsuskoalitsioon on aga valijate surve all ning paljud soovivad, et Iisrael aafriklased välja saadaks. Samas on Iisraelis ka neid, kelle arvates tuleks lubada nendel inimestel riiki jääda.

Veebruaris hakkasid Iisraeli võimud andma umbes 20 000 meessoost aafriklasele väljasaatmisdokumente, mille kohaselt peab isik riigist kahe kuu jooksul lahkuma või vastasel juhul ähvardab teda juba vanglakaristus. Iisraeli valitsus on pakkunud migrantidele, kellest suur osa on pärit Sudaanist ja Eritreast, ka igaühele 3500 dollarit ja lennupiletit kuhugi turvalisse kohta Aafrikas. Iisraeli meedia on varem väitnud, et Iisraeli valitsus on sellise vastuvõtuleppe sõlminud näiteks Rwandaga.

Inimõigusorganisatsioonid aga on plaani kritiseerinud ja väitnud, et tegu on sõja ja väärkohtlemise eest põgenenud inimestega, kelle riigist välja saatmine - isegi mõnesse teise Aafrika riiki - seaks nad uuesti ohtu.

Inimõiguslased kaebasid väljasaatmisplaani ka Iisraeli ülemkohtusse, mis tegi 15. märtsil otsuse väljasaatmisprotsess ajutiselt peatada.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: