Iisrael loobus kolm tundi pärast kokkulepet migrantide väljasaatmise kavast ({{commentsTotal}})

Foto: AP/Scanpix

Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu teatas esmaspäeva õhtul, et katkestab plaani saata tuhanded Aafrikast pärit migrandid kolme lääneriiki, milles oli ÜRO pagulaste ülemvoliniku ametiga (UNHCR) vaid kolm tundi varem kokku leppinud.

Netanyahu teatas Facebookis, et on otsustanud peatada leppe jõustamise ning vaadata läbi selle tingimused. Peaministrit tabas kokkuleppe tõttu karm kriitika koalitsioonikaaslastelt ja Tel Avivi kogukonnalt, kus on palju migrante. Netanyahu lubas teisipäeval kohtuda Tel Avivi elanikega, kes on lepet nimetanud häbiks Iisraeli riigile.

ÜRO pagulaste ülevoliniku ametiga sõlmitud kokkuleppe järgi pidi Iisrael saatma vähemalt 16 250 Aafrikast pärit asüülitaotlejat Kanadasse, Itaaliasse ja Saksamaale. Netanyahu ütles esmaspäeval varem, et kokkulepe sündis "enneolematus üksteisemõistmises" UNHCRiga, samas kui Saksamaa ja Itaalia on öelnud, et pole sellise leppega kursis.

Plaan lubas tuhandetel Aafrika migrantidel, kellest paljud taotlevad ka varjupaika, jääda Iisraeli vähemalt järgmiseks viieks aastaks. Iisraelis on kokku umbes 37 000 ebaseaduslikku sisserändajat, kellest suurem osa on pärit Eritreast või Sudaanist.

Mitmes varuplaan

Kokkulepe ÜRO pagulasorganisatsiooniga oli püüe vastata veelgi varasema plaani peale tõusnud pahameelele, millega pakutaks migrantidele 3500 dollarit ja lennupilet, et nad lahkuksid Sahara-tagusesse Aafrikasse. Iisraeli meedia nimetas võimalike vastuvõturiikidena peamiselt Ugandat ja Rwandat.

Sellele plaanile tõmbas pidurit inimõiguste grupp Iisraeli kõrgemas kohtus 15. märtsil, mil ajutine käsk keelas idee teostamise. Inimõigusorganisatsioonid leiavad, et sõja ja väärkohtlemise eest põgenenud inimeste riigist välja saatmine isegi mõnda teise Aafrika riiki seaks nad uuesti ohtu.

Paljud põgenikud pagesid Sudaanist sõja ja vaesuse eest. Eritreast põgenesid nad julma diktatuuri eest, mis värbab mehi ja naisi eluks ajaks sõjaväkke. Paljud põgenikud jõudsid Iisraeli, kuid 2013. aastal ehitas Iisrael Egiptuse piirile tara, mis peatas kiirelt sisserändajate voolu.

Tipphetkel oli Iisraelis umbes 65 000 ebaseaduslikku sisserändajat. Möödunud kümnendi jooksul on kohalik rahvastiku- ja immigratsiooniamet saanud 54 600 varjupaigataotlust, millest on rahuldatud vaid 33. Kümned tuhanded on endiselt bürokraatlike protseduuride keerises, kuigi Iisraeli juhid ütlevad, et on seisaku murdmiseks palganud lisatööjõudu.

Võrdluseks: 2017. aasta esimese kolme kvartali jooksul sai Eurostati andmetel Euroopa Liidus pagulasstaatuse ligi 90 protsenti varjupaigataotlejatest. Üle 60 protsendi varjupaigataotlejatest, kes olid pärit Sudaanist, said sama staatuse.

Toimetaja: Anette Parksepp



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: