"Täna kiitis VV (vabariigi valitsus - toim) heaks pensionireformi. Mina ja minu maksuinimesed on RM-s (rahandusministeeriumis - toim) selges opositsioonis. VV saadab signaali 2019. aastal sündinule, et ära mõtle 18-aastaselt ülikooli minna - mine tööle ja saad viis aastat staaži rohkem. Pigem mine üldse põhikooli järel - saad kaheksa," kirjutas Jegorov Twitteris.

"Reformi mõju motivatsioonile ametlikku palka saada on hävitav. Oleme 19 aastat rääkinud inimestele, et mõtle enne kui ümbrikut vastu võtad. Nüüd ütleme, et tühja sellest? Võta 500 kontole ja ülejäänud ümbrikus? Ka teine sammas on niigi ju lammutamisel. Ma olen lihtsalt sõnatu," tunnistas asekantsler Jegorov.

1/2 Täna kiitis VV heaks pensionireformi. Mina ja minu maksuinimesed on RMs selges opositsioonis. VV saadab signaali 2019. aastal sündinule, et ära mõtle 18-aastaselt ülikooli minna - mine tööle ja saad 5a staaži rohkem. Pigem mine üldse põhikooli järel - saad 8.

— Dmitri Jegorov (@dmitrijegorov) April 5, 2018

2/2 Reformi mõju motivatsioonile ametlikku palka saada on hävitav. Oleme 19 aastat rääkinud inimestele, et mõtle enne kui ümbrikut vastu võtad. Nüüd ütleme, et tühja sellest? Võta 500 kontole ja ülejäänud ümbrikus? Ka II sammas on niigi ju lammutamisel. Ma olen lihtsalt sõnatu.

— Dmitri Jegorov (@dmitrijegorov) April 5, 2018

Ümbrikupalga teema on Jegorovi sõnul oluline maksukogumise aspektist. "Kui me ei kogu makse, kui ümbrikupalk on levinud, siis seda vähem on meil raha, mida pensionäridele pensionidena välja maksta."

"Ametnikuna ma ütlesin välja, milline mõju sel teemal võib olla," kommenteeris Jegorov ERR-ile.

"Otsuse, mida viia valitsusse ja mida mitte viia valitsusse, teeb minister, ja selles osas meie nõustame ministrit ja me oleme erinevatelt osapooltelt oma arvamused välja öelnud," selgitas Jegorov ministeeriumi opositsiooni olemust, lisades, et opositsioon pole täielik, mistõttu oli võimalik ka rahandusministeeriumi kooskõlastuse andmine sotsiaalkaitseministri algatatud eelnõule: "Kindlustuspoliitika on see valdkond, kes hoiab silma peal pensioniteemadel meie majas ja nemad pooldavad seda reformi. Maksupoliitika ja pensionid on seotud kaudselt, nii et pensionid ei ole minu vastutada."

Jegorov sõnas ERR-ile, et rahandusminister Toomas Tõniste oli tema vastuseisust enne selle avalikult väljaütlemist teadlik, kuid see ei ole probleem: "Rohkem, kui ma olen välja öelnud, ma ei hakka seda teemat enam nö arendama, nii et seisukoht sai välja öeldud ja see, et erinevatel inimestel on erinevad seisukohad, on täiesti normaalne ja sellises demokraatlikus ühiskonnas nagu Eesti on isegi tervitatav."

Iva: oleme leidnud hea tasakaalu

Pensionireformi eest vastutav sotsiaalkaitseminister Kaia Iva kommenteeris ERR-ile, et tal on hea meel, et Jegorov pensionireformi pärast muretseb, kuid ta leiab, et uus süsteem ei halvenda olukorda, kuivõrd teine sammas on palgapõhine, erinevalt esimesest, mis arvestab üksnes tööstaaži.

"Ma usun, et kui ta võib-olla veelkord süveneks sellesse teemasse ja nendesse ettepanekutesse, siis ta oma arvamust ka korrigeerib," kommenteeris Iva Jegorovi väljaütlemisi.

"Igal juhul ka tulevikus peame me vaatama esimest ja teist sammast üheskoos. Nii et kui vaadata praegust pensionisüsteemi ja selle muudatusi, siis 2060. aastal keskmise palga saajal on need komponendid enam-vähem võrdsed: kolmandik, kolmandik, kolmandik. Ehk et päris oluline osa tema pensionist sõltub palgast," rõhutas Iva ERR-ile antud kommentaaris, lisades, et kui palk on suurem, on ka palgast sõltuv pensioni osa suurem.

"Nii et kahtlemata on elu jooksul oluline õppimine, hea haridus ja sellest tulenevalt ka võimetekohane töö ja ka hästitasustatud töö. See elu on ju inimesel väga pikk," lisas Iva. "Nii et siin on küll praegu päris hea tasakaal leitud."

Valitsus kiitis neljapäeval heaks pensionisüsteemi uuendamised, millega 2021. aastast muutub riikliku vanaduspensioni valem. Pensionivalemi muutmisega hakkab töötasu suurusest sõltuva kindlustusosa asemel kogunema edaspidi staažiosa, mis sõltub töötatud aastatest.

Täielik üleminek staažiosale toimub plaanide järgi 2037. aastast. Enne seda on kavas üleminekuperiood, mille käigus kogutakse pool kindlustusosa ja pool staažiosa. Senised kindlustusosakud jäävad inimesel alles, neid ümber ei teisendata. Seos palga suurusega säilib teise ja kolmanda samba kaudu.

Pensionisüsteemi muudatusi on ette valmistatud 2015. aastast, mil kogunes huvigruppe ja erinevaid riigiasutusi koondav riikliku vanaduspensioni jätkusuutlikkuse edendamise juhtrühm.

Analüütik: reform lendab uppi, kui hakatakse teist sammast muutma

Uuringutekeskuse CENTAR vanemanalüütik Janno Järve ütles "Aktuaalsele kaamerale", et kogu reform võib uppi lennata vaid juhul, kui Eestis soovitakse teist sammast muutma hakata.

"Kui see teine sammas jääb paika, siis see sissetulekute komponent on jätkuvalt pensionite juures alles. Aga kui erinevad poliitlised jõud jõuavad niisugusele järelduseni, et selle teise sambaga võiks ka mingeid huvitavaid trikke ette võtta, et siis võib-olla tõesti peaks palju tõsisemalt mures olema," sõnas Järve.