ERR Pariisis: Macron ja Balti presidendid põimisid kohtumisel kunsti ja poliitika ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1523280540000 | amCalendar}}

President Kersti Kaljulaid kohtus esmaspäeval Pariisis koos Läti presidendi Raimonds Vējonise ja Leedu riigipea Dalia Grybauskaitėga Prantsuse riigijuhi Emmanuel Macroniga. Kohtumine keskendus pigem kultuurisidemetele kui välispoliitikale.

Neljal presidendil jäi koosviibimiseks plaanitust tund aega vähem, sest neid oodati Orsay muuseumis Balti sümbolistide näituse avamisel, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Orsay muuseumile oli sündmus erakordne, sest näitus "Metsikud hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis" avas muuseumi renoveeritud tiiva ja esmakordselt olid Euroopa ühes olulisemas muuseumis koos nelja riigi presidendid.

Näitusega "Metsikud hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis" tähistatakse Eesti, Läti ja Leedu iseseisvuse 100. aastapäeva.

Näitus vaadatud, astusid riigipead ajakirjanike ette. Läti ja Leedu presidendid rääkisid emakeeles, president Macron ja Kaljulaid tegid avalduse prantsuse keeles. Kohale sõitnud kümnekonnalt ajakirjanikult küsimusi ei võetud.

Kaljulaidi sõnul on oluline, et tunneksime vastastikku teineteise kultuuri ja ajalugu, mitte ainult tehnoloogiat ja poliitikat, sest kuigi oleme erineva taustaga, on meil ühtne Euroopa tulevik.

"Kui 20. sajandi kunstiteosed loodi, polnud Eestit riigina rahvusvahelise avalikkuse jaoks olemas, nagu ka meie õnnetuid kaaslasi Lätit ja Leedut. Olime peidus tugeva raudse eesriide taga. Seetõttu oleme väga tänulikud võimaluse eest esitleda meie kunsti Orsay muuseumis, sest suured muuseumid on ühtlasi ka kultuuri saadikud," kõneles Kaljulaid.

"Kolm hinge Euroopa südames, kuhu nad on alati kuulunud, nagu ütles Gustav Suits, üks suuremaid Eesti luuletajaid ja Noor-Eesti liikumise looja 1905. aastal: "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Ja ma kutsun oma kaasmaalasi avastama suurte Euroopa kunstnike Čiurlionise, Rozentālsi ja Raua teoseid," rääkis Macron.

Le Monde'i ajakirjanik Benoît Vitkine'i sõnul oli presidentide pöördumine tseremoniaalne sündmus, kus uudisväärtusega sõnumeid ei kostunud.

"See ühisavaldus rääkis eelkõige sõpruse tähistamisest ja kultuuripidustusest. Tugevaid toetusavaldusi ei ole enam vaja korrata, sest see on nüüd ilmselge. Me oleme sõbrad, me oleme ühises Euroopa peres ja pole vajadust iga kord rõhutada suuri geopoliitilisi teemasid," selgitas ta.

Ka Pariisis viibiv ERR-i ajakirjanik Johannes Tralla ütles "Aktuaalsele kaamerale", et üllatusi kohtumisel ei olnud ning Orsay muuseumi ajakirjanikele tehtud pöördumistes põimisid riigipead omavahel kunstisündmuse ja poliitilise kohtumise.

"Suhteliselt lühikestes avaldustes olid põimitud kunst ja riikide ühine tulevik. Macron rõhutas korduvalt, et ei taha, et Euroopas tekiks erinevad blokid. /.../
Balti riikide presidendid rõhutasid, et neil on pakkuda Euroopale kunstiajalugu, mis võib-olla veel avastamata," selgitas Tralla.

Tema sõnul on aga teada, et riigipeade kohtumisel räägiti muu hulgas suvisest NATO tippkohtumisest, küberkaitsest ja Euroopa julgeolekuohtudest.

"Peamiselt aga välispoliitikast ei räägitud, pigem oli see sümboolne ja pidulik kohtumine," ütles Tralla.

Kaljulaid: Prantsusmaa ja Eesti on tugevad partnerid nii EL-is kui ka NATO-s

"Prantsusmaa ja Eesti on teineteisele head partnerid Euroopa Liidus ja tugevad liitlased NATO-s. Nüüd seisame üheskoos demokraatlike väärtuste ja vabaduste eest," ütles Eesti riigipea Elysée palees toimunud kohtumise järel.

Kaljulaid tänas kohtumisel Prantsusmaa riigipead toetuse eest, mida ta on Eestile osutanud. "Eesti ja Prantsusmaa on solidaarsed ja jagavad ühist arusaamist ja pühendumist kujundada Euroopa Liidu tulevikku."

Lisaks rääkisid presidendid julgeolekukoostööst. "Prantsusmaa oli liitlasena Ämaris NATO lahingugrupis möödunud aastal ja tervitame neid tagasi järgmisel aastal," lisas president Kaljulaid.

President Kaljulaid kohtus esmaspäeval ka Prantsusmaa ettevõtjatega ja tutvustas Eesti majanduskeskkonda ja e-riiki.

Teisipäeval siirdub Kaljulaid Lyoni, kus avab majandusfoorumi, millest võtavad osa nii Prantsusmaa kui Eesti ettevõtjad. Seejärel külastab riigipea Lyoni tehnikaülikooli digilinnakut ja avab Eesti ettevõtte Rangeforce korraldatud kübervõistluse. Lisaks on planeeritud kohtumised Auvergne-Rhone-Alpes regiooni prefekti Stéphane Bouillon’i ja Lyoni linnapea Georges Képénékian’iga ning lõunasöök kohalike poliitikute ja majandustegelastega.

Riigipea saabub tagasi Eestisse teisipäeva hilisõhtul.

 

Toimetaja: Mirjam Mäekivi, Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: