Eesti liitus Euroopa kaitsevalmiduse algatusega ({{commentsTotal}})

{{1529899260000 | amCalendar}}
Kaitseministrid Prantsusmaa algatatud koostöölepet allkirjastamas.
Kaitseministrid Prantsusmaa algatatud koostöölepet allkirjastamas. Autor/allikas: twitter.com/florence_parly

Kaitseminister Jüri Luik osales esmaspäeval Luksemburgis Euroopa Liidu kaitse- ja välisministrite kohtumisel, kus allkirjastas Prantsusmaa ellu kutsutud Euroopa kaitsevalmiduse algatuse ühiste kavatsuste protokolli.

Üheksa riigi kaitseministrid allkirjastasid täna Luksemburgis Euroopa kaitsevalmiduse algatuse (European Intervention Initiative) ühiste kavatsuste protokolli.

Prantsusmaa kutsus president Emmanuel Macroni ettepanekul loodud algatuses osalema sarnaselt mõtlevad riigid, kellel on sõjalised võimed ning otsustuskindlus võitlemaks Euroopat ohustavate ohtudega.

"Algatuse eesmärk on teha suuremat koostööd riskide jälgimisel, mis võivad ohustada Euroopa turvalisust ning arendada ühiselt võimekust kriisidele kiirelt reageerida," ütles kaitseminister Luik ja lisas, et oluline on jälgida julgeolekuohte nii lõunas kui ka idas.

Ühiste kavatsuste protokolli allkirjastasid Eestil, Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia, Taani, Portugal, Hispaania, Holland ja Suurbritannia.

Jüri Luik kohtus Luksemburgis kahepoolselt ka Prantsusmaa kaitseminister Florence Parly'ga, et allkirjastada kahe riigi vaheline tehniline kokkulepe.

Dokumendis lepiti kokku Eesti ja Prantsusmaa relvajõudude praktiline koostöö ja Prantsusmaa poolt pakutav logistiline ning tehniline tugi operatsioonil Barkhane Malis.

"Eesti ja Prantsusmaa koostöö Malis ja Eestis liitlaste suurendatud kohaloleku raames näitab, et mõistame tänaseid julgeolekuväljakutseid sarnaselt ning meie riikide vahel on usaldus," märkis Luik.

"Operatsioon Barkhane Malis on meie sõjaväelaste järjekordne vahetu koostegutsemine sõjalisel operatsioonil ning Eesti oluline panus lõunasuuna ohtudega võitlemisel," lisas Luik.

Kohtumisel minister Parlyga arutati ka NATO tippkohtumise ettevalmistusi.

EL-i kaitseministrite kohtumisel kinnitati Euroopa Liidu alalise struktureeritud kaitsekoostöö PESCO projektide juhtimisreeglid ning räägiti kolmandate riikide projektides osalemise tingimustest, mis on eriti oluline just Suurbritannia EL-ist lahkumise valguses.

Märtsis kinnitatud PESCO esimese laine projektide järel on teine laine plaanis kinnitada juba käesoleva aasta novembris. "Eestil on teise lainesse koos Soome ja Lätiga plaanis esitada autonoomsete maismaasüsteemide projekt," sõnas kaitseminister Luik.

Samuti allkirjastati esmaspäeval PESCO raames küberjulgeoleku kiirreageerimismeeskondade ja vastastikuse abistamise projekti tahteavaldus.

Luige sõnul saab kiirreageerimismeeskondade ülesandeks olema küberrünnakute alla sattunud liikmesriikide, Euroopa Liidu institutsioonide ja kolmandate riikide abistamine.

Prantsuse kaitseminister selgitas algatuse tagamaid ajalehele Le Figaro

Üheksa Euroopa Liidu riiki allkirjastasid esmaspäeval ühiste kavatsuste protokolli, mille alusel tahetakse luua kriisidele kiireks reageerimiseks mõeldud sõjalist üksust, ütles Prantsuse kaitseminister.

Dokumendile panid Luksemburgis allkirja Belgia, Eesti, Hispaania, Holland, Prantsusmaa, Portugal, Saksamaa, Suurbritannia ja Taani, ütles Florence Parly päevalehele Le Figaro.

Algatus hõlmab "ühist planeerimist kriisideks, mis võivad potentsiaalselt ähvardada Euroopa julgeolekut", ütles ministrile lähedalasuv allikas. Kõnealuste kriiside seas on muu hulgas loodusõnnetused või kodanike evakueerimine.

See saab seisma eraldi EL-i muust kaitsekoostööst, mis tähendab, et kui Suurbritannia EL-ist lahkub, siis saab ta loodavas üksuses vabalt kaasa lüüa.

"See on selgelt algatus, mis lubab mõnede EL-i-väliste riikide osalust," lausus Parly.

"Ühendkuningriik on olnud väga hakkamas, sest tahab hoida Euroopaga koostööd ka väljaspool kahepoolseid suhteid."

EL-il on neli rahvusvahelist sõjalist lahingugruppi 2007. aastast, kuid poliitilised erimeelsused on tähendanud, et neid pole kunagi kasutatud.

Pariis loodab, et väiksematele riikidele keskendudes suudab Prantsusmaa veetud algatus tegutseda otsustavamalt.

Algatuse vastu on huvi tundnud ka Itaalia. Riigi uus valitsus "kaalub liitumise võimalust", kuid pole otsust langetanud, lausus Parly. 

Toimetaja: Marek Kuul, Laur Viirand

Allikas: BNS/ERR



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: