"Pealtnägija": noorpoliitik osales maffiastiilis arveteklaarimises ({{commentsTotal}})

ETV saade "Pealtnägija" tõi kolmapäeval televaatajateni loo sellest, kuidas Keskerakonna noorpoliitik osales maffiastiilis arveteklaarimises varaste esindajana.

Kujutage ette, et te tabate teolt vargad, kes panevad plehku. Te ootate sündmuspaigal üle kolme tunni politseid, aga abi asemel tulevad hoopis pätid tagasi ja röövivad teid nüüd juba relva ähvardusel uuesti. Just nii juhtus mullu oktoobris Taneli, Aleksei ja Bogdaniga.

Tanelit, Alekseid ja Bogdani ühendab plats Jüri lähedal, Tallinna ringtee ääres, kus Taneli firma toodab haljastusmulda, mida mullu sügisel töötles Alekseilt renditud ekskavaator, mida omakorda aitas hooldada Bogdan.

Neljapäeva, 5. oktoobri õhtul pärast kella kümmet naasid Aleksei ja Bogdan juhuslikult kopa juurde, sest unustasid remonti tehes maha kalli diagnostikaseadme.

Sündmuspaigale jõudes nägid mehed ekskavaatori juures võõrast autot ja kaht varast, kes tühjendasid kütusepaaki kaasas olnud kanistritesse.

Nähes Alekseid ja Bogdani, panid vargad eri suunas plehku, jättes oma Mazda maha. Ekskavaatori omanik Aleksei helistas seejärel Tanelile, kellele kuulub objekt ja kopas olnud kütus. Lühikese aja jooksul on see olnud juba
neljas kord, kui vargad ekskavaatori kütusepaagi kallale kipuvad.

Kõne peale hüppas Tanel hüppab taksosse ja helistas tee pealt 112-te. Läks tükk aega, enne kui dispetšer aru sai, kus sündmuskoht asub. Teise kõne ajal jõudis Tanel juba sünduspaigale ja edastas politseile pättide auto numbri.

Dispetšer palus meestel mitte midagi puutuda. Patrulli kohalejõudmist ta aga prognoosida ei osanud. Tanel selgitas politseile tulutult, kui külm on keset ööd neid oodata, kuid politei jaoks oli väljakutse madala prioriteediga.

Ida-Harju politseiosakonna juhi Valter Pärna sõnul teenindas tol neljapäevaõhtul piirkonda viis patrulli, kes kõik olid hõivatud pakilisemate väljakutsetega.

"Midagi väga kriitilist tol hetkel enam ei toimunud, ei olnud seal vaja kinni pidada kedagi. Väljakutse lihtsalt taandati natuke madalamale prioriteedile," selgitas Pärna.

Viienda kõne ajal politseisse hakkas Tanel juba kannatust kaotama, kuid poliseid see kohale ei toonud.

Kella 2 paiku öösel said sündmused aga täiesti uue pöörde, kui teeotsale saabus auto, mida mehed pidasid kaugelt ekslikult politseiks.

"Sealt kargas välja mingi lühem vend, midagi hakkas seal vene keeles rääkima, et lepime kokku," meenutas Tanel. "Kõrvalustest hüppasid välja kaks venda, käes Makarov püstolid. Vinnastasid ära ja sihtisid meid pähe."

Tanel, Aleksei ja Bogdan taganesid, kuid tähelepanuväärne on, et Tanel suutis valida hädaabinumbri ja dramaatilised sündmused on reaalselt jäädvustatud.

Kui Tanel suudab varjuda ja politseiga rääkida, pole uuel dispetšeril aimugi, mis sündmusega on tegu, olgugi, et Tanelile oli see sel ööl juba seitsmes kõne 112-le. Vargad tõstsid samal ajal kütusekanistrid pagasnikusse ja sõitsid minema.

Tanel, Bogdan ja Aleksei hüppasid viimase autosse ja asusid neid jälitama, kuid kaotasid vargad silmist. Lõpuks jõudis sündmuspaigale ka politsei ning mehed pääsesid hommikul kella 5 või 6 paiku viimaks koju.

Kannatanud mõistavad, et keegi pole selgeltnägija ja politseil napib ressursse. Põhjus, miks nad kaamera ees oma loo rääkisid, on hoopis see, mis juhtus edasi.

Nimelt tabas politsei nädal hiljem vargad, kelleks osutusid 26-aastane Arman Mkrtchyan ja 25-aastane Sander Asonov. Suuremgi üllatus oli kolmas mees, kes nad öösel sündmuspaigale tagasi tõi: 25-aastane Rustam Kalinin kandideeris täpselt samal ajal kohalikel valimistel Keskerakonna nimekirjas.

Üheksa päeva pärast maffiastiilis vastasseisu sai ta Põhja-Tallinna piirkonnas loosungi all „Teised lubavad, meie teeme!“ üheksa häält.

Rustam Kalinin ise ütles "Pealtnägijale", et lugu on tema jaoks lahendatud ja ta ei soovi midagi kommenteerida. Samasugune vastus tuli ka Armanilt ning Sanderilt. Küll aga saab nende versiooniga tutvuda kriminaalasja lõpetamise määrusest.

Noormeeste jutustus on, et plehku pannud Arman helistas öösel tee äärest Rustamile, rääkis juhtunust ja kutsus endale järele.

Pisut hiljem leidsid nad paljasjalgse Sanderi. Rustam tegi ettepaneku, et aitab asja ära klaarida ja pantvangi jäänud auto tagasi saada. Aga enne mindi Sanderi koju kuivi riideid tooma, kust viimane võttis kaasa relvataolised esemed, mille kohta nad hiljem ülekuulamisel väitsid, et tegu oli mängu- ja gaasipüstoliga.

Rustam küll nägi püstoleid, aga ei osanud enda sõnul ette näha, kuidas neid kasutatama hakatakse. Algul püüdis autost väljunud Rustam rääkida lepitusjuttu, aga sündmused eskaleerusid kiiresti.

Kannatanud vaidlustasid asja mitmes astmes, aga lõpuks jäi peale prokuratuuri seisukoht, et Rustam ei pidanud ette nägema, et läheb ähvardamiseks ega teinud kokkuvõttes midagi valesti. Taneli sõnul võiks pangaröövi autojuht sama moodi väita, et käis ukse taga ainult sõpradel järel.

Omaette ooper on püstolitega. Bogdan on endine eriüksuslane, Tanel kaitseväes teeninud ja Aleksei palju lasketiirus ning jahil käinud. Nad ei usu juttu mängurelvadest seda enam, et kahtlusalustel oli nädal legendi mõelda ja tõenditest vabaneda.

Ka varguse uurimine lõppes vaikse visinaga. Prokurör arvutas, et kuna kuritöö jäi valdavalt katse staadiumisse, oli kahju alla 200 euro, mistõttu on tegu väärteoga.

Ekskavaatorile tekitatud kahju on prokuröri hinnangul alla 4000 euro ja Aleksei peaks seda nõudma hoopis tsiviilkohtus. Ainsana uuritakse veel edasi ähvardamist Armani ja Sanderi poolt, mis võib kaasa tuua rahatrahvi või kuni aastase vangistuse.

Tanel ütles, et kogu lugu tekitab talle lootusetust: "Põhimõtteliselt võid teha, mis tahad, aga siin Eesti Vabariigis väga karistada ei saa. Väike rahatrahvike ja elu läheb edasi."

Isegi kui see oli üksik erand ja halbade asjaolude kokkusattumus, siis laiem teema on, et statistiliselt reageerib politsei tööpäeva õhtul seda tüüpi väljakutsele antud piirkonnas keskmiselt 50 minutiga. Mis omakorda tõstatab taas politsei finantseerimise teema.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: ETV, "Pealtnägija"



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: