Pärast USA ja liitlaste sõjalist aktsiooni nädalavahetusel Süürias tegi nafta hind kiire jõnksu üles, ent tänaseks oli maailmaturuhind taas alanenud.

Mõju avaldus ka Eestis müüdava kütuse hinnas - esmaspäeval tõusis hind tanklates suurusjärku 1.359 bensiiniliitri eest, mis teisipäevaks langes 1.339 eurole liitrilt.

SEB analüütik Mihkel Nestor tõdeb, et jätkuvat suuremat kõikumist selleks aastaks ei prognoosita. Eesti kütusele avaldas tema hinnangul suuremat mõju pigem veebruarist tõusnud aktsiis, mis moodustab nüüd kütuse hinnast enam kui kolmandiku, ja kohalik võitlus turuosa ning kasumimarginaali nimel.

"Kui võtta puhtalt nafta hind, siis tegelikult ka selle aasta jaanuaris oli ta ju seal 70 dollari juures barrelist ja nüüd siin oli ju kaks dollarit peale sellele, aga erilist vahet pole. Pigem see aktsiisitõus, mis veebruarist tuli. Aga jah, eks see marginaalide küsimus jääb," kommenteeris Nestor ERR-ile.

Olerexi müügidirektor Marko Laving nõustub, et maailmaturu hinna mõju pole nii üks ühele, samas aga kohalik konkurents mõjutab hinda päris kõvasti.

"Meie kütusehind moodustub ju lausa kolmest olulisest komponendist. Üks on see maailmaturu hind, nafta hind. Teine on euro ja dollari kurss, kuna enamus naftatehingutest tehakse dollarites, aga meie tarbime ju kütust eurodes. Ja kolmandaks on siis kohalik konkurents. Ja see kohalik konkurents võib panna hinda liikuma ka nii ühes kui teises suunas päris tõsiselt," ütles Laving.

Laving lisas, et jutt soodsa hinnaga varutud kütusest on müüt.

"Eestis kütusemüüjad ikkagi, ka meie, oleme edasimüüjad ja me toome endale kütuse tanklatesse otse terminalist. See tähendab, et me ise seda endale ei varunda kuskile. Mõnes tanklas me täidame tanklat kaks korda päevas, nii et varud võivad olla, sõltuvalt tanklast, väga-väga õhukesed," selgitas Laving.

"Kütuseäri kui selline ühe liitri kohta väga kasumlik äri ei ole. Ta ikkagi eeldab väga suuri mahtusid ja suured mahud aitavad kaasa sellele, et on võimalik pakkuda soodsamat hinda, mis alati ei tähenda suuremat kasumit. Pigem on see mahuäri, ja kasumit on seal numbris üsna vähe," tõdes Olerexi müügidirektor.

Majanduskasv soosib jätkuvat tarbimist

Kuna Eesti majandus on tervikuna teinud kasvu, mis kajastub ka inimeste rahakotis, usub Nestor, et isegi kui praegune kütuse hinna tõus toodetesse-teenustesse peaks jõudma, see tarbimist ei vähenda.

"Tõus ei ole midagi nii drastilist siin olnud. Pigem miks sellest meedias rohkem räägitakse, on see, et tõus toimus hästi lühikese aja jooksul. Üldisest hinnatasemest rääkides meil ei ole siin minevikku vaadates küll põhjust kuidagi kahe käega peast kinni hoida, et see väga kõrgele on jõudnud," lisas Nestor.

SEB prognoosib selle aasta lõpuks nafta hinna stabiliseerumist, ent paari aasta pärast võib see taas tõusule pöörata.

"2018-2019 meie hinnangul ta võiks ümmarguselt sinna kuhugi 65 dollari juurde jääda barrelist. Aga need praegused muutused siin tunduvad pigem sellised finantsturgude tõmblused – niikui seal Lähis-Idas mõned raketid lendama hakkavad, see nafta hinnale mingisugust volatiilset mõju avaldab," ütles Nestor.

"Nafta hinda ikkagi määravad kokkuvõttes sellised suuremad tegurid. Mis on siin viimastel aegadel kõige enam mõjutanud, on OPECi-Venemaa kokkulepped naftatootmise ülempiiri osas ja pikemas plaanis, mis võib hakata seda nafta hinda ülespoole kergitama, on see, et need aastad, kui see nafta hind siin äärmiselt madalal oli - 2014 sai see alguse -, siis jäid ära ju ka investeeringud. Kui nafta oli odav, ei olnud ju ettevõtetel väga suurt põhjust ka uutesse maardlatesse investeerida ja see hakkab siis pikemas plaanis seda nafta hinda kergitama. On räägitud siin lausa nafta hinna viimasest tipust, mis pärast 2019. aasta lõppu võiks kätte jõuda," selgitas SEB analüütik.