Hardo Pajula | Vägivalla jäävuse seadus ({{commentsTotal}})

Foto: ERIK PROZES / POSTIMEES / SCANPIX

Katsed vägivalda maailmast ära kaotada on määratud kas nurjuma või paiskama meid tagasi looduse ürgseisundisse, tõdeb Hardo Pajula Vikerraadio päevakommentaaris.

Ühes oma arvukatest avalikest esinemistest rääkis Toronto Ülikooli kliinilise psühholoogia professor Jordan Peterson kõneka loo oma riigi lasteaedadest. Nimelt olevat seal juba aastaid tagasi keelatud mudilastel maast lund võtta. Säärane tegu suurendavat järsult tõenäosust, et mõni ettevõtlikum jõnglane lume palliks kokku mätserdab, sealt on aga omakorda veel ainult sammuke täiemõõdulise lumesõja puhkemiseni – „ja me teame, kui ohtlik see on…“

Psühholoog olevat oma pojale öelnud, et kui too on valmis tagajärgedega leppima, siis võib ta tema poolest vabalt oma idioodist kasvatajale lumepalliga vastu pead visata. „Poisil oli minu üle hea meel ja minul oli jälle hea meel, et tal minu üle hea meel oli,“ lausus Peterson loo lõpetuseks.

Nimetatud kentsaka keelu moraalne lähtekoht on arusaam, et vägivald on halb ja see tuleb maailmast ära kaotada. See ülesanne on mõistagi keeruline ning seetõttu peame vastavaid jõupingutusi alustama juba maast madalast.

Vägivallas on tõepoolest vähe head, seda võivad tunnistada kõik need, kes seda oma nahal ühes või teises vormis tundnud on – ja ma tahaks väga näha inimest, kellega seda kunagi juhtunud pole.

Hoopis teine asi on aga üleskutsetega see nähtus maailmast minema manada. Siin ei tohi ülevad kõlbelised kaalutlused ja demonstreeriv õigemeelsus reaalsusest liiga kaugele eksida. Vastasel juhul võib nende samade kannatuste kogusumma, mille eest inimsoo eneseteadlikud kujundajad meid nii kangesti kaitsta soovivad, mitmekordselt kasvada.

Vene kirjanik Vassili Grossman on sõnastanud jutustuses „Kõik voolab“ vägivalla jäävuse seaduse. „See on sama lihtne kui energia jäävuse seadus. Vägivald on igavene, ükskõik, mida ka tehtaks selle likvideerimiseks, see ei kao, ei vähene, ainult muundub... vägivalla kogus jääb maa peal alati samaks, kuigi mõttetargad peavad selle kaootilist muundumist evolutsiooniks ja otsivad selle seadusi.“

Harvardi mõttetark Steven Pinker näitas oma 2011. aastal ilmunud raamatus „Meie loomuse paremad inglid“, et alates valgustusajastust on vägivalla kogus terves maailmas järjepidevalt langenud ja seetõttu peab see langema ka edaspidi. Üheks selle healoomulise nähtuse tähtsamatest põhjustest peab Pinker riigivõimu lakkamatut kasvu, tänu millele kuulub arenenud maailmas vägivalla monopol valitsustele.

„Võib ju olla tõsi, et moodsa riigi võimumonopol on mõnes kontekstis endaga kaasa toonud vägivaldse surma väiksema sageduse. Kuid õige on ka see, et moodsa riigi võimu on rakendatud massimõrvadeks ja me ei tohiks riikliku terrori ohvritest liiga kergekäeliselt mööda vaadata,“ kirjutab vastuseks Pinkerile Briti poliitikafilosoof John Gray.

See on vaid üks näide sellest, kui raske on vägivalda defineerida ja mõõta. Meil puuduvad selleks erapooletud indikaatorid, sest vägivalla määratlemine on oma olemuselt moraalne tegu, millel ei saa seetõttu olla väärtusvaba teaduslikku vundamenti.

Nii hõljub ka Pinkeri sadade graafikute ja tabelite taga usk, et tema teesi tõukab ajaloo põhihoovus ise. Et moodsa riigi eestkoste all muutub aina jõukam inimene üha empaatilisemaks, altruistlikumaks, kaastundlikumaks, osavõtlikumaks, isetumaks jne. Veelgi enam, mingil ajal tunnistavad valgustusideaalide ülemust isegi metslased. Kui viimane ISIS-e kõrilõikaja kord saabli piibli vastu vahetab, ongi millennium – üldise rahu, õigluse ja võrduse ajastu – kätte jõudnud.

Sekulaarse kristluse erinevates sektides on piibli pähe pakutud erinevaid teoseid, alates „Das Kapital“ist ja lõpetades „Mein Kampf“iga. Kuigi pehmete maneeridega liberaalist Pinker on muidugi vastu nii kommunismi kui fašismile, järgib ka tema raamat põhimõtteliselt sama skeemi kui kaks eelnimetatud ilmalikku pühakirja: ajalool on tuvastatav siht ja seda sihti teadvad inimesed peavad tegelikkuse sellele vastavaks vormima. 

Alternatiivne vaateviis tunnistab meie tänase elukorralduse sattumuslikkust. See annab aru, et me ei ole inimkonna ajaloos ennenägematusse jõukusesse ja vabadusse jõudnud mitte mingi ettemääratud protsessi tagajärjel, vaid paljude asjaolude kokkulangemise tõttu. See tunnistab, et õhukese tsivilisatsioonikooriku all on alati pulbitsenud, pulbitseb praegugi ja jääb igavesti pulbitsema kaose sulalaava ning et me peaksime – Tammsaarelt kujundit laenates – oma liblikajahi käigus ka lilli meeles pidama.

Surm, haigused, valu ja kannatused on eksistentsi struktuuri sisse kirjutatud. Inimliigi koidikul ei lasknud juhukohtumine suurema kiskja või mõne muu vaenuliku loodusnähtusega sellel tõsiasjal hetkekski meelest minna. Tsivilisatsioon, mida me nimetame praegu kapitalismiks – edasijõudnud kasutavad siinkohal sõna „patriarhaat“ – tõstab meid loodusega vastamisi seistes Jumala staatusesse, ent teeb meist ühiskonna orjad.

„Vägivald on kultuuri, aga mitte looduse osa,“ kirjutab Poola filosoof Leszek Kołakowski. See sõna on reserveeritud inimestevaheliste suhete jaoks (hunt ei kasuta meie suhtes vägivalda) ja see kujutab endast hinda, mida me maksame ühiskonnana koospüsimise eest. Seetõttu on katsed seda ilmast ära kaotada määratud kas nurjuma või paiskama meid tagasi looduse ürgseisundisse.

Me alustasime looga lasteaiast, tuleme nüüd lõpetuseks laste juurde tagasi. Oidipuse kompleksi all kannatav ema püüab kaitsta oma lapsi kõikvõimalike ohtude eest. Kui on selles aga tõepoolest edukas, muutub ta ise nendele palju ohtlikumaks, kui juhusliku lumepalli jäetud sinikas. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Rain Kooli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: