Suurõppusest Siil võtab osa 2000 liitlassõdurit ({{commentsTotal}})

Õppus.
Õppus. Autor/allikas: Karl Johanson, Roomet Ild/mil.ee

Mais peetavast suurõppusest Siil võtab osa umbes 2000 liitlassõdurit kokku 15 riigist.

2.–14. maini peetav, kogu Eestit hõlmav ja Kagu-Eestis ning Põhja-Lätis tipnev õppus Siil on läbi ajaloo Eesti suurim õppus, mis toob kokku enam kui 15 000 kaitseliitlast-naiskodukaitsjat, kaitseväelast, liitlast, politseinikku ja päästetöötajat.

Õppusest võtab osa kokku umbes 2000 liitlassõdurit kokku 15 riigist, ütles BNS-ile Kaitseliidu pressiesindaja.

Siilil osalevad üksused Ühendkuningriigist, USA-st, Taanist, Saksamaalt, Poolast, Prantsusmaalt, Lätist, Leedust, Belgiast, Kanadast, Soomest, Rootsist, Gruusiast, Ukrainast ja Iirimaalt.

Ühendkuningriik osaleb õppusel NATO lahingugruppi kuuluvate üksustega ja nelja kopteriga Lynx Wildcat AH1 ning ka Taani paneb välja NATO lahingugruppi kuuluva mehhaniseeritud jalaväekompanii.

Läti saadab õppusele kaks jalaväekompaniid, Kanada kompaniisuuruse üksuse ja Leedu mehhaniseeritud jalaväekompanii. Ameerika Ühendriigid osalevad õppusel merejalaväelaste kompanii ja rahvuskaardi küberüksusega, ka saadab USA maavägi õppusele viis kopterit UH-60 Black Hawk. Õppusest võtavad osa ka Ämaris paiknevad Prantsusmaa õhuväe kaks hävitajat Mirage2000.

Saksamaa osaleb õppusel mehhaniseeritud jalaväekompanii, jäägrikompanii ja pioneerikompaniiga, Soome pioneeri- ja logistikakompaniiga ja Poola õhutõrjepatarei ja nelja ründelennukiga SU-22. Rootsi saadab õppusele meedikud ja staabiohvitserid, Belgia logistikaüksuse, Gruusia ja Ukraina staabiohvitserid ning Iirimaa vaatlejad.

Õppus on jagatud kahte etappi: 6. maini kestva esimese etapi jooksul moodustatakse Kaitseliidu ja kaitseväe üksused ning saavutatakse lahinguvalmidus.

Kaitseliidu kergejalaväekompaniid ja korrakaitseüksused harjutavad koos politsei- ja piirivalveametiga sisejulgeoleku ülesannete täitmist, sealhulgas Naiskodukaitse toel elanikkonna evakuatsiooni läbi viimist. Rannikul ja saartel harjutatakse ka rannikukaitset.

Õppuse esimese etapi tegevused toimuvad peamiselt 5. ja 6. mail avalikus ruumis tagamaks tegevuste võimalikku reaalset läbiviimist.

Õppuse teine ehk õppelahingute etapp kestab 7. maist 13. maini peamiselt Võru-, Põlva- ja Valgamaal ning Põhja-Lätis, mil 2. jalaväebrigaad koos liitlaste ning partnerite üksustega harjutab koostegutsemist vastast mängiva 1. jalaväebrigaadi ning NATO lahingugrupi üksuste vastu.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: