Raul Rebane | Lolluste uskumisest ({{commentsTotal}})

Foto: Ülo Josing/ERR

Kui teil on vähe infot ja te tahate teada, mis „tegelikult juhtus“, siis millist kanalit te vaatate või kust te infot otsite? Keda te tegelikult usaldate – lehti, televisiooni, veebi, naabrit, abikaasat, poliitikuid? Või koguni Vene televisiooni? küsib Raul Rebane Vikerraadio päevakommentaaris.

Alati on tore endast midagi teada saada ja täna saab öelda, et meid on jälle uuritud. Sedapuhku tegi seda Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eestis, uurides avalikku arvamust koostööst Põhjamaadega. See väga värske uuring viidi läbi 2018. aasta veebruarist märtsini. Kokku küsitleti 1800 inimest ehk valim oli esinduslik. 

Esialgu ei paista tulemustest midagi väga uut. Me kõik suhtume Põhjamaadesse hästi. Koostööd peab väga oluliseks või oluliseks lausa 91 protsenti. 76 protsenti tahab, et oleksime rohkem integreeritud põhjamaade institutsioonidesse (Leedus lausa 88 protsenti). Väikeriigid peavad koostööd tegema, arvab 90 protsenti.

Need on kõik väga head arvud. 

Majandus, teadus, haridus, turism, uued tehnoloogiad ja innovatsioon ning kultuur on tähtsad koostöövaldkonnad. Eesti pluss on IT, arvame, et meil oleks siin neile midagi pakkuda, Läti pakub tööjõudu ja turismi, Leedu innovatsiooni ja teadust. 

Eestis tuntakse Põhjamaade isikuid ja kuvandeid oluliselt paremini kui mujal. Sauli Niinistö, Rootsi kuningas, Tarja Halonen ja Astrid Lindgren on tipus (Leedus aga jõuluvana ja viikingid). 

Asi läheb põnevaks siis, kui hakkame vaatama, mis meile Põhjamaade juures ei meeldi. Baltikumi tervikuna häirib liigne poliitiline korrektsus ja sallivus. Eestis pahandab tervelt 19 protsenti inimestest liiga liberaalse põgenikepoliitika üle, ei klapi ka ülepingutatud sooline võrdõiguslikkus ega seksuaalvähemuste sallimine.

Lätis on tolerantsus seksuaalvähemuste suhtes lausa esimesel kohal, siis räägitakse veel probleemidest põgenikepoliitikas ja ebaõiglasest laste eeskostepoliitikast. Leedus on laste teema selgelt esimene, järgnevad immigrandid ja – nagu rahvasuu ütleb – „homoteema“.  

Kui seda Leedu näidet ei oleks, võiksime ehk jõuda seisukohale, et Põhjamaades ongi asjad käest ära. Aga nii lihtne see ei ole.

Nimelt on laste eestkoste teema kogu maailmas täiesti tundmatu ja absurdne. Mitte keegi ei süüdista Põhjamaid selles vallas vales käitumises, välja arvatud üks riik – Venemaa. Novembris avaldatud uuringu „Euroopa riikide kuvand Vene meedias“ põhjal on [vene taustaga] laste [sihilik] äravõtmine [oma vanema(te)lt] peamine negatiivne väide, mida Venemaal Soome ja Norra kohta levitatakse. Alles seejärel tulevad muud teemad: pagulased ja homoseksuaalide sallimine.

Seda, et Põhjamaadel on laste äravõtmisega asjad korrast ära, on leedulased teada saanud Vene meediast ja osa inimesi on selle n-ö sisse söönud. Täpselt sama lugu on Läti ja meiega. Väga paljud asjad, mida me mõnuga ise räägime ja poliitikud oma vankri ette rakendavad, on tegelikult Vene meedia lood, mis ongi ette nähtud siinmail probleeme tekitama.

Mainitud novembriuuring klassifitseeris need lood kuue põhinarratiivi alusel ja need on ka Põhjamaade uuringust leitavad. 

Seega jõuame taas kord selleni, et kaasajal tuleb väga kriitiline olla allikate suhtes ja igasugust jama ei tohi uskuda. Muidu muutume ise igasuguste lolluste levitajateks (nagu Põhjamaade uuring tõestab, oleme juba muutunud).  

Sellised uuringud annavad ka selge vihje, et võitlus usaldusväärsuse eest on juba muutunud eluvõitluseks. Proovime mõelda nii, et midagi juhtub – kusagil on mingi probleem või õnnetus. Teil on vähe infot ja te tahate teada, mis „tegelikult juhtus“. Millist kanalit te vaatate või kust te infot otsite? Keda te tegelikult usaldate – ajalehti, televisiooni, veebi, naabrit, abikaasat, poliitikuid? Või koguni Vene televisiooni?

See lihtne test aitab mõtted rivvi panna ja tuvastada tegelikke väärtusi. 

Tänane aforism räägib aga tegelikult võimust ning sellest ongi hea aeg rääkida, sest valitsus arutas Sagadis eelarvet. Suurbritannia omaaegne peaminister Harold Wilson on öelnud: „Kes iganes valimisi ka ei võidaks, võimule tuleb alati rahandusministeerium!“ •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Rain Kooli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: