Kui tähelepanelikult te jälgite erakondade populaarsusküsitluste tulemusi?

Tähelepanelikult, jälgin.

Kuidas valitsuserakonnad sealt vastu vaatavad?

Keskerakond vaatab vastu positsioonis, mida me peame hoidma. See on tasakaalukuse positsioon, kahe jalaga maa peal, rahulikkuse ja kindlustunde positsioon...

Mis annab teile kindlustunnet, kui Keskerakond vaikselt langeb?

Kui me võrdleme selle aasta kahe esimese kuu Turu-uuringute protsente, siis need on olnud põhimõtteliselt ühesugused.

Need näitavad Reformierakonna vaiksest tõusu, Keskerakonna vaikset vajumist...

Jah, ma arvan, et küsimus on Reformierakonna puhul selles, kas nad saavutavad 50% toetuse veebruarikuu lõpuks või märtsis. Aga, ...

Peaminister oskas üllatada, sest vähesed teavad, et te teete nalja.

... aga valimisteni on 12 kuud minna. Ühtegi maratoni ei võideta esimeses vahefinišis, ühtegi tennisemängu ei võideta esimese geimiga, ühtegi võrk- või korvpalli ei võideta esimese veerand- või poolajaga. Tööd on vaja teha veel palju.

Jah, aga kui vaadata teie kahe valitsuspartneri – sotside ja IRL-i – toetuskõveraid, siis need on kas paralleelselt horisondiga IRL-i puhul või sotsidel maa poole kaldu...

Miks ma ütlesin, et tuleb hoida tasakaalukat ja rahulikku joont, sest arvan, et see valitsus on teinud aastal 2017 mitmeid olulisi reforme ning paljud Eesti ühiskonnas olnud küsimused on lahendatud või lahedusele lähemal. Haigekassa [rahastamine], põllumajandus[toetused], madalat keskmist palka teenivad inimesed, riigireform on lõpule viidud, pensionireformi on alustatud... Sel aastal tuleb ka kõik need reformid rakendada. Kindlasti on see mõjunud väga paljudele Eesti inimestele, ja seda positiivses vaatevinklis.

Keskerakond läheb neid valimisi 16 aasta järel võitma ja loomulikult me palume rahva mandaati, et moodustada valitsus.

See kõik kõlab väga ilusasti. Kui närviline on praegu õhkkond valitsuses?

Töine. Väga töine ja usalduslik.

Teisipäevane EPL pühendas juhtkirja teemale "Jevgeni Ossinovski, astu tagasi sotside esimehe ja ministri kohalt".

Aga minu eilne, õhtune kohtumine Jevgeni Ossinovskiga oli töine, usalduslik ja püüdsime leida neid lahendusi, mida tuleb selle aasta jooksul teha.

Kuidas te suhtute meedia valitsuskriitilistesse käsitlustesse?

Suhtun ajakirjandusse tõsiselt. Ajakirjandus teeb oma tööd ja teeb seda Eestis hästi. Siiralt arvan, see ei ole suusoojaks öeldud, et meie ajakirjandus ongi alati – kõige paremas mõttes – neljas võim.

Teil ei ole okast kõigi nende ülikriitiliste meediakajastuste peale, mis on valitsust ja personaalselt valitsusjuhti tabanud?

See sõltub palju inimese iseloomust. Pean tunnistama, et mulle annavad sellised kirjutised pigem indu juurde. Annavad juurde ka õppetunde, et kus on komistatud ja tehtud valesti, seal teha korrektiive ja minna paremini edasi. Me ei saa eitada, see valitsus on teinud neid korrektiive.

Kas te pole mõelnud end tagasi sügisesse 2016, et ehk olnuks siis õigem vastu võtta Reformierakonna ettevaatlik kosjasobitamine ja hoopis nendega kahe peale valitsus teha? Olnuks rahulikum kui kolmekesi.

Maal vihta tehes või sauna küttes mõtlen päris sageli tagasi sellele, mis on olnud. Ka novembrile 2016, nii selle algusele kui ka lõpule. See oli õige otsus Eesti ühiskonnale, et tehti laiapõhjaline koalitsioon sotsiaaldemokraatide, IRL-i ja Keskerakonna vahel.

Jüri Ratas Autor: Siim Lõvi /ERR

Millise pilguga praegu hindate – kas teie valitsus jääb kokku kuni parlamendivalimisteni märtsis 2019?

Positiivselt hindan. Eks see on suuresti kõigi kolme pingutus, kas seda soovitakse või ei. Kui ei soovita, siis valitsus kokku ei jää.

Kuidas praegu tundub?

Ma ei näe, et valitsus ei jääks kokku. Valitsus püsib töises laines edasi.

Kas ka koostöövõimelisena?

Ja muidugi. See on suuresti peaministri roll, et valitsus oleks koostöövõimeline. Olen öelnud, et teha tööd sellises meeskonnas, kus lihtsalt tiksutakse või ainult arutatakse asja ja otsuseid ei langetata – see mulle ei sobi.

Valitsuse koostöövõime hoidmist pidas Annika Uudelepp Praxis’est üheks teie möödapääsmatuks tugevuspunktiks. Teine oli Keskerakonnas ühtsuse säilitamine, mis näis paljudele lahendamatu ülesandena. Kuidas sellega praegu on?

Vara on hõisata, sest neid vilju kas nopitakse või ei nopita, näitab 3. märts 2019. Aga ma töötan selle nimel iga tund, olen valmis seda ka tulevikus tegema, et ühelt poolt hoida valitsust ühtsena, töövõimelisena, sest saan ju aru, et meil on valitsuses kolm erinevat maailmavaadet. Proua Uudelepal on õigus, et kui meeskond enam ei tööta, siis sealt ei tule ka enam tulemusi. Erakonna puhul... Tänan kõiki erakonnakaaslasi, nad kõik on aru saanud, et oleme ühe asja eest väljas, parema Eesti eest. Usume sellesse programmi, mida oleme 10 aastat opositsioonis kandnud, viimased 25 aastat oma erakonnas kandnud. Keskerakond pole [enne] väga palju saanud valitsuses oma ideid realiseerida, viimane aasta on meile selle võimaluse andnud.

Kas Edgar Savisaare aeg on lõplikult, tagasipöördumatult möödas?

Edgar Savisaar on Eesti lähiajaloos oma nime igal juhul suurte tähtedega kirjutanud, kui peame silmas [möödunud sajandi] 80-ndate aastate lõppu ja 90-ndate algust. Praegu Edgar Savisaar tõesti ei osale erakonna poliitika kujundamisel. 

Võite te loota riigikogu keskfraktsiooni kõigi saadikute toetusele?

Loomulikult.

Aga Olga Ivanova?

Ta on juriidiliselt fraktsiooni liige, aga ei ole enam erakonna liige. Seetõttu on meid fraktsioonis 26.

Keskerakond läheb esimest korda parlamendivalimistele peaministriparteina, seni olete ainult opositsioonist kritiseerinud. Kui suur vahe see on?

Sõna kaal, mitte isegi lause, vaid sõna kaal on palju suurem. Vastutus on laiem. Kindlasti on meil rohkem tarkust, oleme päris palju selle [valitsuses oldud] aasta jooksul õppinud. Tunnetan, et me ei lähe Eesti valimistele mitte ainult seoses Eesti küsimustega, me ju näeme, mis toimub väljaspool Eesti piire, siin lähemal, aga ka kaugemal.

Olin hiljuti olümpial ja toimus kohtumine Lõuna-Korea peaministriga. Tõin seal paralleeli Seouli suveolümpiamängudega 1988, kus meie sportlased võitsid viis medalit, aga mitte meie lipu all, kuid sellele järgnes sulamine ja iseseisvuse taastamine. Mina loodan, et nüüdsete olümpiamängude raames võiks toimuda teatud sula või lähenemine ka kahe Korea vahel. Mingi väga väike kild on selleks antud. Mulle tundub, et Lõuna-Korea juht võtab tõsiselt Põhja-Korea võimalikku külastamist.

Te usute, et Põhja-Korea küsimus võib laheneda ilma sõjalise variandita?

Annaks Jumal. Sõjalist varianti ei soovi keegi, kõige vähem Lõuna-Korea.

Meenutasite viit medalit Seouli suveolümpial. Miks Eesti seekord medaliteta jäi, oma lipu all?

Suveolümpia on alati olnud edukam kui taliolümpia. Tõsi, ka seal on meil medalivõitjad. Seekord niisugust tulemust ei tulnud. Ma ei kuulu nende hulka, kes arvavad, et olümpia on ainult koht, kus saada emotsioone. Kindlasti seda ka, aga mina olen vist põlvkonnast, kes ootab olümpialt ka eeskuju ja rahvusliku kangelase tekkimist, nagu selleks oli kunagi minuealistele Allar Levandi või Tiit Sokk või Erika Salumäe...

Kui räägime positiivsest poolest, et klaas on pooltäis, siis loodame, et viimane olümpia näitas meie sportlaste potentsiaali. Isegi alal, mida mõne aja eest keegi ei uskunud – kiiruisutamine, Saskia Alusalu. Üks, kes oleks võinud veel medalit taotleda – Kelly Sildaru – jäi [taliolümpialt] välja, soovin talle südamest paranemist.

Jüri Ratas Autor: Siim Lõvi /ERR

Kui kaugele on Keskerakond jõudnud parlamendivalimiste nimekirjade koostamisega?

Me võtame järgmisi valimisi väga tõsiselt, see on oluline kogu Eesti jaoks. Nimekirjade koostamisega oleme alustanud.

Kus teie kandideerite?

Harju- ja Raplamaal.

Ja kui kaugel on Keskerakonna valimisprogramm?

Esimese veerandi peal.

Millised on kolm põhilubadust?

Nende valimiste üks põhiküsimusi on, kuidas me eakate ja elukogenud inimeste elu-olu parandame. Punkt üks – see on pensionite küsimus. Pensionite indekseerimisest ei aita. Kui meie keskmine vanaduspension on allapoole vaesuspiiri, siis see on riigi väärikuse küsimus.

Punkt kaks – nende valimiste teine põhiküsimus on, kuidas me suudame oma riigi väärikust näidata hoolekodude ja hooldushaiglate, omastehoolduse küsimuses. Samuti selles, kuidas riik toetab raske haiguse läbielanud inimesi, kes soovivad võimalikult täielikult ühiskonda tagasi pöörduda.

Kolmandaks suureks teemaks on sel korral – kuidas me suudame ära lõpetada "nemad" ja "meie" telje. Eestis on ainult "meie" telg. Kõik 1,3 miljonit elanikku on meie inimesed. Ütleme alati, et ükski inimene ei ole üleliigne ja ma arvan siiralt nii. Aga ma arvan ka, et mitte ühegi inimese ükskõikset suhtumist ei saa riik võtta ükskõikselt. Siin on palju teha. Selline lahterdamine tuleb lõpetada. 617 venekeelsesse lasteaia rühma tuleb viia tõsiselt eesti keele õpetus koos õpetajaga. On palju õpetajaid, kes on küll pensionil, aga võiksid oma tööd veel teha, saaks kasutada ka praktikante. Siin oleks vaja riiklikku tellimust.

Ja seni mittekodanikele kodakondsuse andmise teema?

See ajutine olukord, mis hallide passide väljaandmisel tekitati, on nüüd meie arvates küll lõppenud. Aga – see ei tähenda null-kodakondsust, see ei tähenda ümbrikuga kodakondsuse ja Eesti passide koju saatmist, see tähendab taotluse esitamist, lojaalsusvannet...

Kui Keskerakonnal oleks 101-liikmelises riigikogus 54 kohta, kuidas te kodakondsusseadust muudaksite?

Nagu me oleme öelnud: inimesed, kes elasid Eestis enne 20. augustit 1991, peaksid saama kodakondsuse lihtsustatud korras ja samuti nende järeltulijad, kui nad on lojaalsed Eestile ja meie seadustele. Kuid kindlasti ei pea kodakondsust saama need, kes olid seotud Nõukogude armeega või erinevate [eri]teenistustega sel ajal.

Turu-uuringute AS tõi oma viimasest uuringust välja, et kõige suuremat vastuseisu tekitab valijate seas Keskerakond, kelle poolt ei hääletaks valimistel mitte mingil juhul 34 protsenti valijaist, mis tähendab...

... mis tähendab, et nende 34% osas me peame oma ideid paremini selgitama, rohkem kohtuma silmast silma.

Võibolla saaksite eesti-keelseid valijaid juurde, kui saadaksite Moskvasse tagasi Vene võimuparteiga "Ühtne Venemaa" aastate eest sõlmitud koostööprotokolli, mis pole teie sõnul kunagi töötanud?

Teil on õigus ja ma kinnitan – see ei ole tööle hakanud. Ja minu jaoks ei olegi seda olemas.

Riia linnapea Nils Ušakovs teatas taolise protokolli tühistamisest ja midagi ei juhtunud.

Selles osas on teil õigustatud küsimus, et protokolli sõlmimise päevast on see olnud kogu aeg sahtlis.

Tehke see sahtel puhtaks.

Eks üks hetk tuleb ka sahtel puhtaks teha. Keskerakond kolibki oma kontorit uude kohta.

Annika Uudelepa sõnastatud kolmas tugevuspunkt oli see, et valitsus peab end tõestama tegusana siseriiklikult ja välismaal. Sotside juht Jevgeni Ossinovski aga ennustab, et selle aasta teises pooles on sisuline riigiehitamise protsess väikesel pausil – kuni märtsivalimisteni 2019. Et tulebki tiksumine?

Tiksumist ei tule. Kui võtame korraks selle küsimuse tuuma, mida proua Uudelepp kirjeldas, siis tal on ju õigus. Eelmisel aastal oli Eestile väljakutse – Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine. Meie ei ütle Eestis [tunnustavalt], et naabrimees, lumi on sul aia taga hästi aetud või õpetaja, sa andsid hea tunni. Aga võibolla kuulame, mida ütlevad meie sõbrad, partnerid. Eesti korraldatud Euroopa Liidu eesistumist hinnati. Minul on õigust hinnata 14 ministrit ja 1300 ametnikku ning ma hindan nende panust kõrgelt...

Härra peaminister, nad kõik olid väga tublid. Eesistumine on lõppenud. Eesti on silmitsi oma siseriiklike ülesannetega, mille kohta Ossinovski ütleb "väike paus riigiehitamises".

Eesti on silmitsi kolmanda päevaga oma teises sajandis. See on olnud erakordne, mis Eesti riigis on seni toimunud, meie ülesanne on, et see erakordsus jätkuks ja kestaks. Ja mina usun, et meil ei ole mitte ühtegi tundi võimalust enne ega pärast valimisi panna riiki tiksuma. Vastupidi, riik peab sammuma edasi.

Küsisite järgmiste valimiste teemade kohta. Kui vaatame Eestist väljapoole, siis need kaks saart – Eesti ja Baltimaad ning Soome – tuleb ära ühendada. See on üks konkreetne asi, millega tuleb pihta hakata.

Tunneli kaevamisega, Tallinnast Helsingisse?

Ega tunnelit muidu ei tee, tuleb kaevata.

Te tõesti usute sellesse projekti?

Pean tunnistama, et sellest soovunelmast, nagu ma veel mõni aasta tagasi mõtlesin, on hakanud saama tasapisi reaalsus. Jah, usun küll. Arvan, et see tunnel kunagi ka tuleb. Ma ei oska teile intervjuu käigus öelda, kas tunnel tuleb 2040, 250 või 2070, aga jah, ma usun küll. Selleks annab usku Soome enda tegevus, nende raudteeühenduse ehitamine põhjast lõunasse, selleks annab usku Rail Baltic...

Tõesti või? Siin on ju jälle mingid arusaamatud segadused puhkenud.

Mina ei tea. Tean, et Rail Baltic saab valmis 2025. aasta lõpuks. See on plaan.

Jüri Ratas Autor: Siim Lõvi /ERR

Ja ka leedulased on selle plaani paadis?

Nad on isegi allkirja andnud sellele plaanile. Muidugi on. Nende parlament on selle heaks kiitnud.

Aga see [Tallinn-Helsingi] tunnel annab tõesti kahe saare ühenduse. Kui küsida täna Mälmö või Kopenhaageni inimestelt, ütlevad nad, et sild elavdas mõlemat poolt.

Kust tuleks tunneli rahastus?

Usun, et üks on erasektori rahastus. Kas see on laen, mingis osas avaliku ja erasektori koostöö... Aga ilma avaliku sektori rahata, ilma Eesti ja Soome riigi panuseta seda tunnelit ei tee. Ja ma üldse ei välista, et kui reaalne ehitus algab, nähakse meie tugevas ja ühtses Euroopa Liidus ette ka teatud toetus.

Ehk peaks Eesti hoopis laenu võtma ja lõpuks ometi ehitama Tartu, Pärnu ja Narva suunas kaasaegsed maanteed?

Mitte lõpuks, vaid see ehitus pidanuks valmis saama juba eile õhtuks.

Aga meil on juba tänane hommik.

Ja need maanteed ei ole valmis. Vastab tõele. Ja me näeme, kui suur on liiklusohutuse aspekt, näeme, kui suvel pannakse välja 110 märk, pole Eesti teedel isegi piirdeaedu, mis takistavad metsloomade liikumist teedele ja seeläbi juhtub palju õnnetusi.

Ehk peaks laenu võtma?

Laenu saab võtta siis, kui see on koalitsiooni ühtne tahe. Mina üldse ei välista Eestile laenu võtmist suurte infrastruktuuri objektide tarvis. Me ei räägi ju klaassildadest, me räägime turvalistest ühendustest Tallinn- Tartu, Tallinn-Pärnu, Tallinn-Narva.

Mart Laar on intervjuus Sirbile öelnud Eesti iseseisvuse ja selle taastamise kohta, et eestlased olid ikka täiega metsa poole, sest said hakkama asjadega, mis polnud võimalikud. Kas Mart Laar jätkab Eesti Panga nõukogu esimehena? See tuleb tänavu otsustada.

Oleneb, keda president [riigikogule] esitab.

Kas koalitsioon toetaks Mart Laari jätkamist? 

Mina arvan, et ta on võtnud seda ametit tõsiselt ja ta jõuab panustada küll veel sellesse. 

Peagi hakkab valitsusliit arutama riigieelarve järgmise nelja aasta strateegiat. Tuleb see väga käre arutelu?

Ma ei tea... Olen püüdnud 13-14 kuuga vältida käredaid arutelusid. Ja toetanud asjalikke arutelusid, kus on tõsist diskussiooni, positsioonide kaitsmist, aga alati soovi leida ühisosa. Usun, et nii on ka seekord.

Ja osa makse keeratakse tagasi?

On ju praegu päris selge, et vaadates teatud aktsiiside poliitikat, siin on vaja samm tagasi teha. Kui räägime maksudest, mis olid veel aasta tagasi laual, siis näiteks magusamaksu puhul ma ei näe seda kohta, et ta tuleks.

Jaanuaris laekus alkoaktsiisi 4 miljonit eurot plaanitust rohkem, alkosurmad vähenevad, alkoholi tarbimine on langustrendis. Valitsus on ju õigel teel. Miks te kokkulepitud aktsiisitõuse muutma hakkate?

Siin tuleb pilti vaadata laiemalt. Nõustun, et alkoholi maksupoliitika peab lähtuma eeskätt sellest, kas see vähendab alkoholi tarbimist või mitte. Teiselt poolt peame vaatama, mis toimub fiskaalpoliitika, majanduspoliitika võtmes. Peame võrdlema aktsiiside vahet lähinaabritega, sh ka Lätiga. Eelarve osas on aga Eestile kindel uudis see, et mullu laekus riigieelarvesse tulusid rohkem kui kulutati. See on talupoja loogika – ikka on hea, kui tulusid on rohkem kui kulusid.

Kas teie toetate Rahvusringhäälingu rahastamiseks iga-aastaselt kindla protsendi määramist SKT-st?

Üldiselt ei pea ma väga õigeks, et siduda niimoodi [SKT-ga] mingeid valdkondi. Minu lauale on seoses Rahvusringhäälinguga jõudnud kaks teemat. Üks on ERR-i uue hoone investeeringud ja teiseks on ETV+ võimalik lisarahastus, kui ma ei eksi siis 300 000 eurot, et ETV+ leviks Eestis kõikjal, mitte ainult teatud pakettides.

Mida teie vaist ütleb, kas kõik praegused parlamendierakonnad jõuavad ka riigikogu uude koosseisu?

Kõrgeim võim teab.

Ma siiski ei küsinud, kuidas teie arvates rahvas hääletab, vaid küsisin, mida teie poliitiline vaist ütleb?

On vähem kui kuus erakonda.

Kes puudu on?

Keegi kuuest.

See keegi ei ole Reformi- ega Keskerakond, see...

Seda ma ei oska öelda. Poliitik peab mõnikord ka ütlema, et ta ei tea. Mina ei tea, kes praegusest kuuest [parlamendierakonnast] puudu on.

Kes võidab valimised – Kesk- või Reformierakond?

Keskerakond läheb neid valimisi võitma, 16 aastase vaheaja järel. Täna hommikul sellele intervjuule mõeldes, meenus mulle, et viimati võitis Keskerakond riigikogu valimised aastal 2003. Hiljem on Eesti ühiskond valinud võitjaks Reformierakonna. Nüüd on aeg Keskerakonna käes.

2003 on päris hea näide, kuidas keegi võib võita valimised, aga see ei tähenda, et ta suudab moodustada ka valitsuse. Valitsuse tegemiseks on vaja midagi rohkem, kui valimised võita.

Valitsuse tegemiseks on vaja kõige lihtsamat asja – koostöö võimekust, koostöö tahet, ühisosa otsimist. Arvan, et Eesti poliitikas – isegi enne valimisi – ei ole õige panna paika väga võimsad punased jooned. Keskerakonnale on üks punane joon ja see on meie riigi põhiseaduse preambulasse sisse kirjutatud. Kui keegi seda hakkab kahtluse alla seadma, on see muidugi punane joon.

Teie kolleeg Reformierakonnas, Hanno Pevkur ei välistanud intervjuus ERR-ile, et pärast valimisi võiks tulla ka Kesk- ja Reformierakonna koalitsioon.

Alati on olnud kõigil väga huvitav kommenteerida, mis toimub Keskerakonnas. Just teistel erakondadel. Aga Hanno Pevkuriga olen ma töötanud üsna lähestikku Tallinna linnas, riigikogus. Ta tuli ja võitis, sai [esimehe valimistel] väga suure osa Reformierakonna liikmete toetuse, viimastel kohalikel valimistel [15.10.2018] näitas ta, et valijad annavad Reformierakonnale ülisuure toetuse, ajaloo kõrgeima toetuse. Esimehe valimiste eel ütles ta ajakirjanduses, et tahab Reformierakonda muuta demokraatlikumaks, kaotada ära tagatoa.  Ta ütles 2017 oktoobris, et rahvustepinnal vastandumine peab jääma ajalukku ja juba mõne nädala pärast ütlesid Reformierakonna poliitikud – nüüd on vaja meile uut esimeest. Arvan, ilma naljata, et Hanno Pevkur on teinud – tõsi küll, minu jaoks konkureerivas erakonnas – head tööd.

Aga ikkagi – valimistejärgne Kesk- ja Reformierakonna koalitsioon?

On väga siiras vastus, nagu mina tunnetan: koalitsioone ei panda enne valimisi paika. Koalitsioonid pannakse paika selle põhjal, kellega on üldse programmiliselt võimalik teha koostööd ja Keskerakonna esimehena loodan ma väga, et 2019 on poliitiliselt nii küps, et seal automaatset välistamist juba ette ei toimu. Vähemalt meie seda ei tee.

Aga tänane koalitsioon on töötanud hästi.

Kui hea valitsusjuht võib saada Kaja Kallasest?

Küsimus on minu jaoks, kas ta toob Reformierakonna tagatoa tagasi, mille vastu seisis Hanno Pevkur, kes suutis selle ära kaotada. Praegu tundub, et tandem Kaja Kallas ja Kristen Michal on tugev küll. Aga tõsi, Michali ajal oli Reformierakonna tagatuba ka tugev.

Valitsusjuhina arvan ma, et ta on olnud tubli Euroopa Parlamendi saadik, võtnud oma valdkonda tõsiselt. Ta on olnud küll riigikogus majanduskomisjoni esimees, aga rohkem ei ole me tema juhtimisomadusi näinud. Usun, et ta on kindlasti... Iga erakonna esimees peab olema valmis astuma peaministri ametisse.

Jüri Ratas Autor: Siim Lõvi /ERR

Kes esitab Euroopa Komisjoni voliniku kandidaadi – praegune või järgmine valitsus?

Parlamendivalimiste järgne valitsus.

Kuidas on Andrus Ansip saanud voliniku tööga hakkama?

Ta toetas meid väga hästi, kui Eesti tegi [EL-i] eesistumist. Digivaldkond, geoblokeering, andmete vaba liikumine – see kõik on Euroopa Komisjonis tema portfell. Selles, kuidas mängida rahvusvahelist konkurentsi ülejäänud maailmaga Euroopa Liidu kasuks, on ta Euroopa Liidu huve hästi esindanud...

Ma ei kasuta seda Rahvusringhäälingu intervjuud võimaluseks öelda midagi kriitilist tema kohta. Olen lugenud päris palju tema kriitilisi sõnu meie valitsuse kohta. Las see olla...

Viimati oli see iseseisvuspäeval, kui Ansip ütles, et valitsus on alkoaktsiisi poliitikaga kaks ERM-i jagu raha Lätile andnud.

Reformierakonna poolt alustatud piirikaubandus, läbi aktsiisitõusude – see ei olnud õige otsus. Siin juhtis Andrus Ansip Taavi Rõivase valitsuse osas – kui ta tegi seda – õiget tähelepanu. Meie oleme praeguse valitsusega püüdnud muuta olukorda. Näiteks 2018 diislikütuse aktsiis ei tõusnud, kuigi eelmise valitsuse otsuse järgi pidi tõusma. Arvan, et ma ei eksi, kui ütlen, et oleme vähendanud kange alkoholi aktsiisipoliitikat võrreldes eelmise valitsuse poliitikaga.

Ütlesite iseseisvuspäeva eel Tartus peetud kõnes: "Me ei ole nii arvukas rahvas, et saaksime endale lubada ainsagi inimese ükskõiksust meie riigi käekäigu vastu. Ja me ei taha olla rahvas, kelle riik lubab endale hoolimatust ainsagi siin elava inimese suhtes." See on kenasti öelnud, kuid alati on vähemalt mõni inimene ükskõikne riigi suhtes ja riik ei märka kunagi igaühte.

Aga selle poole me peame püüdlema iga päev. Ma siiralt arvan seda.

See on ju tabamatu eesmärk?

Ma ei tea, kas ideaalid peavadki olema tabatavad. Aga ma arvan, et ideaal peaks olema võimalikult lähedal tegelikkusele. Olin eile Tallinnas rahvuskultuuride ühenduste liidus Lüüra, mis ühendab erinevaid rahvusi. Ja seal küsis üks tatari kogukonda esindav neiu sulaselges eesti keeles "Aga öelge palun, mida meie saaksime rohkem teha, et eestlased võtaksid meid rohkem omaks, et meie ehitaksime sildu." Armas küsimus.

Mida te vastasite talle?

Et seda saab kindlasti teha läbi oma kultuuri. Läbi selle, et õppida paremini ka eesti kultuuri, eesti keelt, eesti kombeid. Kultuur, keel – need on võimsad sillad.

Mis teile rahvusvahelises elus muret teeb?

Põhja-Koread ma juba märkisin. Mõeldes end  Euroopa Liidu Ülemkogu laua taha, kuhu minul on olnud au kuuluda ainult 14 kuud, vaadates inimeste kehakeelt, loodan ma väga, et Saksamaa saab tugeva valitsuse. Euroopa tunneb sellest puudust juba vaat et pool aastat. Kindlasti see, mis hakkab lähenevatel valimistel toimuma Itaalias märtsi alguses. See on meile oluline. Küsimus on selles, kui Saksamaal on jälle tugev valitsus, siis kui jõuliselt suudab Euroopa taas võtta juhtrolli näiteks Euroopa Aafrika-poliitikaga, kliimapoliitikaga...

Jüri Ratas Autor: Siim Lõvi /ERR

Aga Poola, Tšehhi, Ungari?

Kuna suhtlen küllalt sageli nende riigijuhtidega, ei ole minul kordagi jäänud tunnetust ei Ungari, ei Tšehhi, ei Poola ega Slovakkia puhul, et nad tahaksid Euroopa Liidust ära minna. Olen küll lugenud pealkirju, et tuleb uus exit või mis iganes, aga ma ei usu seda.

On nad kõik demokraatlikud riigid?

Euroopa Liidus on 28 demokraatlikku riiki. Aga, see ei tähenda, et saame silma kinni panna näiteks rahvusvahelise õiguse, inimõiguse kohalt. Alati tuleb seda tähele panna.

Kelle Euroopa poliitikutest võtaksite enda korvpallimeeskonna kapteniks?

Kuna küsimus on nii esitatud, siis võtja peab ise kapten olema. Kapten valib ju meeskonna.

Vabandust, oli halvasti sõnastatud küsimus. Millise kapteni alla teie mängima läheksite?

Jaah, keeruline, valida ühte nendest südamega töötavatest riigijuhtidest on väga keeruline.

Milliste tunnetega loete ülevaateid, kuidas Venemaa sekkub teiste riikide valimistesse, tungides parteide või poliitikute arvutivõrkudesse ja rünnates libauudistega avalikku arvamust?

Raske tundega. Üsna sageli küsides, kuidas see on 21. sajandil võimalik. Aga kahjuks on võimalik. Seda enam on oluline, et Eesti on jätkuvalt aktiivne liige Euroopa Liidus ja aktiivne liitlane NATO-s.

Milleks tuleb olla valmis Eestil seoses meie parlamendivalimistega 3.3.19?

See algab teie, minu, meie kõigi kodudes ja töökohtades. Algab meie telefonidest, tahvlitest, arvutitest, kuidas me ise panustame – mulle ei meeldi sõna küberhügieen – infotehnoloogia turvalisusesse. Edasine samm on see, mida teeb Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) ja nemad on ääretult professionaalsed, kes on suutnud ära hoida ja teha eelhoiatust paljudele rünnakutele.

Aga Eesti on valmis?

Eesti peab olema valmis, nii hästi kui suudame.

Kas sama otsustavalt, nagu hoiatas Rootsi peaminister Stefan Löfven neid, kes plaanivad Rootsi sügisestesse valimistesse sekkuda, pidades silmas just Venemaad: "Hoidke eemale. Me ei kõhkle paljastamast neid, kes seda üritavad."?

Kui räägime üle-piirilistest sekkumistest ja seda suurtesse võrkudesse, siis seda jälgib RIA igapäevaselt. Mina usun Eesti erinevatesse ametkondadesse, kes seda tööd teevad. Ja loomulikult, me oleme mitte ainult valmis, vaid anname siin vastulöögi.

Mida ütleb teile väljend "kõlberüüste"?

Mis ta ütleb? Ma ei tea.

Nii Hillar Palamets kui Helju Vals on soovitanud võõrsõna "korruptsioon" asemel kasutada Jaan Tõnissoni välja pakutud ja omaaegses Postimehes kasutatud sõna "kõlberüüste". Kui tsiteerida Helju Valsi, toob see "armutult päikesevalgusse tõe, mis võõrsõnade ähmasuses jääb varjatuks. ... Meid rüüstatakse. Mina, sina, meie langeme iga päev korruptsiooni, see tähendab rüüste ohvriks". Kas pole ilusasti ja õigesti öeldud?

Korruptsiooniga võitlemise osas – muidugi on. Selle vastu tuleb võidelda, see on probleem. Tugevad ühiskonnad on need, mis suudavad selle vastu võidelda ja soovivad seda näha ja ära kaotada. Korruptsioon avalikus sektoris on ääretult halb ja paha, see halvab ühiskonda.

Jüri Ratas Autor: Siim Lõvi /ERR

Ma ei saa jätta seda küsimata, ...

Tuleb küsida!

... et kas Tallinna linnavalitsuse meediapoliitika, avaliku raha eest keskerakondliku propaganda ostmine, kvalifitseerub kui kõlberüüste?

Ütlesin riigikogus, et kui keegi näeb, kuidas avalikku raha on kasutatud oma erakonna promomisel, siis tuleb anda avaldus instantsidesse, kes peavad seda kontrollima. Ma saan aru küll, mida Tallinna kohta küsitakse. Tallinn on a) kõige suurem omavalitsus, b) meie pealinn, c) Keskerakond, kui ma ei eksi, on viimastel viitel kohalikel valimistel alates aastast 2002 võtnud üle 50% volikogu kohtadest. Oleme olnud koalitsioonis Reformierakonnaga, Res Publicaga...

See on nüüd jutt, et teised teevad ka.

Ei, sest enamuse aja oleme tõesti üksi [Tallinnas võimul] olnud. Tõsi on see, et kui lööme lahti linnaosa lehe või Pealinna ja Stolitsa või kuulame Kuku raadio uudiseid või vaatame PBK-d, siis tõesti me näeme seal väga palju Tallinna linna juhte, kelle erakondlik kuuluvus on Keskerakond. Valimistel on nii valitud. Aga see ei anna mingit õigustust meie erakonnale ja meie poliitikutele seda kuidagi kasutada ära erakonna reklaamimisel. Keskerakond on saanud valusalt vitsa sellega, kasvõi see trummide ja kitarridega plakat. Oleme saanud selle eest karistada. Loodan, et see on õppetund kõigile, kes praegu Tallinnas töötavad. Nii ei saa teha, nii ei tohi teha.

Kui kaugel on Tallinna TV erainvestori kaasamisel?

Ma tõesti ei tea, olen sellest lugenud. Kas sinna kaasata kedagi? See pole üldse halb mõte.

President Kaljulaid küsis iseseisvuspäeva kõnes, et milleks me kasutame oma aegade võimekaimat riiki, mis suudab inimeste elu reaalselt mõjutada: "Aitamiseks ja toetamiseks või sunniks, ettekirjutamiseks, õpetamiseks?" Kaljulaid ise enda küsimusele ei vastanud. Millise vastuse teie annaksite?

Riik peab olema selleks, et need, kes siin elavad, tunneksid ennast kindlalt, neil oleks usku homsesse ning need, kes siit on ära läinud, tunneksid, et nad on alati siia tagasi oodatud. Et riik suudab pakkuda kindlust hariduse, pääste, politsei, kiirabi, meditsiini, sotsiaalvaldkonnas. Ma juba ütlesin, et valimiste üks põhiküsimus peaks seekord olema eakate väärikas kohtlemine, riigi väärikuse küsimus hooldusteenuste pakkumisel.

Millise tundepöörisega kuulasite laupäeval ERM-is presidendi kriitikasõnu: "Lihtsast, selgest ja ettearvatavalt käituvast riigist oleme alles kaugel ja vahest isegi viimase aastaga eemaldunud."

Olin mõni nädal tagasi äridelegatsiooniga Iirimaal, Dublinis. Seal üks meie ettevõtja ütles mulle, et kui eelmine kord pidi ta täitma riigile 16 aruannet, siis nüüd üle 30. Aga meie räägime "andmed üks kord" ja "bürokraatiat vähemaks". Mõttetu bürokraatia vastu tuleb igal juhul seista.

Kas tasuta maakondlik bussiliiklus päästaks hääbuvaid maakonnakeskusi?

Kas Eesti päästaks astmeline või ühetaoline tulumaks? Tasuta ühistransport ainuüksi ei päästa. Aga ta edendaks kohalikku elu, oleks oluline toetama elu võimalikkust ka maakonnakeskustest väljaspool. Liikuma saamine on oluline, interneti kasutamine on oluline, oleme panustanud kiire interneti viimase miili väljaehitamisse, et inimene saab oma töö teha ka oma metsatuka taguses talus. Kas liikuma saamine peab olema tasuta? Tihedam? Otsustamise küsimus.

Kas Emajõe äärde peaks tulema miljardi eurone tselluloositehas?

Säästev areng, mis tähendab majanduse, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonna ühisosa – sellest siin üle ega ümber minna ei saa. Ei tule kõne allagi, kui kaotame [selle projektiga] meeletult oma looduskeskkonnas. Aga kui leiame ühisosa säästva arengu põhimõtete järgi, siis on teine asi. Eestis ei ole just väga palju ideid, kus ollakse valmis investeerima 1 miljard eurot. Selliseid ideid tuleb võtta tõsiselt, aga mitte uisapäisa ja kohe rohelist tuld näidates. Tuleb teha analüüsid, mõjude hindamised ja kui nähakse, et ühisosa säästva arengu põhimõtetest lähtudes on üsna suur, et seda on mõttekas teha majanduslikult, sotsiaal- ja keskkonna-alaste põhjendustega, siis tuleb teha. Kui see ühisosa on liiga väike, siis ei tule teha.

Jüri Ratas Autor: Siim Lõvi /ERR

Lubasite ametisse astudes, et kui opositsioon algatab asjaliku ja edasiviiva seadusemuudatuse, siis arutate selle läbi, mitte ei lükka tuimalt kõrvale.

Jah.

Viimane näide on EKRE algatatud hümni seaduse eelnõuga, mida valitsus põhimõtteliselt toetas. Miks küll, kas Eesti hümniga on midagi korrast ära?

Eks see hümn ole meie hinges ja hümniga midagi lahti ei ole. See, mis seaduseelnõust lõpuks saab, on riigikogu otsustada. Ma ei tea, kas hümn märkida ära Eesti lipu seaduses, aga selle peale teha eraldi seadust... Tõsi, me andsime sellele toetava hinnangu, kuigi valitsuses oli ka neid, kes ütlesid, et nad ei pea seda õigeks, nagu kultuuriminister Indrek Saar. Aga valitsuse üldtunnetus oli vabariigi aastapäeva eel, et ütleme sellele oma toetuse, aga seadusesse panek ei anna ühelegi hümnile midagi juurde.

Miks siis valitsus ei võinud öelda: valitsuse arvates on hümn kaitstud ja hoitud ning EKRE populistliku eelnõuga valitsus ennast ei seo?

Seda, et hümn fikseerida näiteks Eesti lipu seaduses, seda tasub kaaluda. Eks paljud mõtlesid ka ehk sellele.

Pärast meie intervjuud lähete te kohtuma Kadrioru pensionäridega. Miks peaminister seda teeb, aga ei juhi riiki?

Minu moto siin töötades on järgmine: Stenbocki maja kaunite müüride ja kindla katuse all olla nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. Ja käia Eestimaal ringi, kohtuda ettevõtjatega, õpilastega, eakatega, lasteaedades, et kuulata, mis on nende arvamused ja nende mured. Peaminister ei saa kunagi olla, vähemalt Eesti riigis, kuldses puuris. See ei ole Eestile kombeks. Tuleb käia Piirissaarel ja Ruhnus, Narvas ja Kuressaares, Kärdlas ja Võrus. Kõikjal.

Ega teie ometi Stenbocki maja kuuks ajaks mõnda teise linna koli, nagu presidendi kantselei kolib end sügisel kuuks ajaks Narva?

Püüan üsna usinasti üle Eesti käia, ma ei nimeta seda Stenbocki maja kolimiseks. See jääb ikka siia. Kui rääkida, kas ma võiksin oma büroo kuhugile kolida, siis ei. Peaministri töö ei võimalda ühe koha peal olla, ta peab mõnikord ühe päeva jooksul jõudma erinevatesse Eestimaa paikadesse. Mulle see väljakutse meeldib, olen tänulik selle võimaluse eest.

Kas eilne tuisk ajas lume ka teie Pirita kodu hoovi?

Kuna on koolivaheaeg, siis oli mul võimalus minna töölt ära 20.30 paiku, üsna vara, võrreldes teiste päevadega. Lapsed olid Pirital kelgutamas, ja siis tahtsid nad edasi suusatama minna. Kuna [jõudsin nende juurde] otse töölt, olin ülikonnas. Käisin suusaringil kaasas, aitasin nooremat poega, kui ta kukkus ja õpetasin mäest üles minema. Aga tõsi, see lumesadu Pirita jõe orus oli väga kaunis. Koju jalutasin üle Lükati silla, läbi Pirita metsa. Olid päris head 30 minutit kiirkõndi, et mõelda 100-aastasele riigile.

Kui siis lükkasite koduõue lumest puhtaks?

Tunnustan abikaasat. Ta oli selle töö juba enne lastega kelgutama minekut ära teinud.

Tubli naine.

Eesti naised on ikka tublid.

Jüri Ratas Autor: Siim Lõvi /ERR