"Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud printsiipide rikkumine ja endale võetud kohustuste eiramine Venemaa poolt nõuab heidutusmeetmete tugevdamist mitte ainult Balti riikides, vaid NATOs tervikuna," ütles Mikser.

"Oleme Ameerika Ühendriikidega olnud alati ühel meelel, et ka Euroopa liitlased peavad oma kaitsekulutusi suurendama ning seda arutatakse kindlasti ka juulis Brüsselis toimuval NATO tippkohtumisel," rõhutas ta.

Mikseri sõnul peavad nii Euroopa Liit kui ka USA olema valmis Venemaalt lähtuvate ohtude ennetamiseks.

"Balti riikide jaoks ei ole hübriidohud ja vaenulik propaganda uus nähtus, kuid tänaseks on Venemaa oma infosõja rinnet oluliselt laiendanud. On oluline, et kogu ühiskond oleks ohtudest teadlik ja oskaks valeinfot ära tunda," ütles ta.

"Samuti peame teadvustama Venemaa tegevust, mille eesmärk on meie ühiskondade lõhestamine ja usaldamatuse tekitamine demokraatlike institutsioonide suhtes," ütles Mikser viidates Venemaa sekkumisele nii Euroopa riikide kui ka Ameerika valimistesse.

Mikser meedias: Trump on ebatraditsiooniline USA president

USA president Donald Trump on oma eelkäijatega võrreldes ebatraditsiooniline, kuid USA presidendi teod või avaldused ei muuda Eesti välispoliitika alust, milleks on tihe liitlassuhe USA-ga, ütles Eesti välisminister Sven Mikser.

"Meil on võrdlemisi ebatraditsiooniline president... Valges Majas ja me peaksime ette nägema teatud ennustamatust. Oleme näinud presidenti ütlemas midagi ja järgmine päev ütlemas midagi muud," lausus Mikser teisipäeval avaldatud usutluses Yahoo Newsile.

"Olles näinud seda juhtuvat korduvalt viimase rohkem kui aasta jooksul, on see miski, mille peaksime oma arvutustesse sisse panema... Peaksime olema suutelised sellega elama," lausus Mikser.

Eesti jaoks on üks mureallikas Trumpi hiljutine avaldus, et kavatseb kehtestada tollimaksu imporditud terasele ja alumiiniumile.

"Meie, eestlased, ja meie piirkonna väikesed... Põhja-Euroopa riigid oleme väga huvitatud vabakaubanduse edendamisest," ütles minister. "Kui oled riik, mille siseturg on ühe miljoni inimese suurune, siis ilmselgelt sõltud väga oma võimest teha äri vabalt."

Samas rõhutas ta, et USA presidendi teod või avaldused ei muuda Eesti välispoliitika alust, milleks on tihe liitlassuhe USA-ga.

"Oleme sisuliselt pühendunud koostööle USA-ga, olenemata sellest, kas ühel või teisel ajal on rohkem sisepoliitilisi pingeid," lausus Mikser. "Sisuliselt võtame asja nii, nagu ta on, ja oleme pühendunud olukorrast maksimumi võtmisele."

Mikser rääkis ka sellest, kuidas Trumpi lähenemine erineb eelmiste USA presidentide omast, kelle välispoliitilised avaldused olid põhjalikult ette valmistatud. Trump on teinud kõnesid, milles tundus "päris selge, et ta suuresti improviseeris", ütles minister.

"Kui see juhtub, siis ma ei arva, et peaksime seda lugema ja analüüsima nagu see oleks hoolikalt ette kirjutatud. See oleks viga," lausus Mikser.

"Oleme harjunud kuulma USA presidentidelt kõnesid, mis on väga hoolikalt ette kirjutatud ja mille iga sõna ja koma eesmärk on edastada kindel sõnum. Kuid kui näeme presidenti tulemas ja tegemas improviseeritud pöördumist ja me üritame seda analüüsida nagu see oleks hoolikalt ette kirjutatud, siis võime sellest välja lugeda asja, mis ilmtingimata juhtuma ei hakka."

Mikser rõhutas usutluses, et Eestile tekitab muret Venemaa agressioon ja katsed sekkuda teiste riikide valimistesse.

"Oleme näinud Venemaa katseid sekkuda... meie demokraatiasse, valimistesse ja poliitilisse ellu pärast iseseisvuse taastamist. Ma ei ütleks, et oleme sellega harjunud. Sisuliselt oleme harjunud seda ootama," ütles ta.

Mikseri sõnul tahaks Eesti näha suuremat USA sõjalist kohalolekut Baltimaades.

Ta lisas, et sanktsioonid, mis USA ja teised lääneriikidest liitlased Venemaale kehtestasid Krimmi annekteerimise eest, on Eesti hinnangul olnud "väga efektiivsed".

Trumpi valitsus pole neid tühistanud, kuid vastupidiselt USA kongressi soovile pole kehtestanud ka uusi sanktsioone USA 2016. aasta presidendivalimistesse sekkumise eest. Usutluses Mikser ei ärgitanud Trumpi kehtestama Venemaale uusi sanktsioone.

"Ma pole siin, et kritiseerida USA valitsust, kõige vähem presidenti. Sisuliselt üritame veenda meie Ameerika vestluskaaslasi, et Venemaa on jätkuvalt agressiivne ega pole konstruktiivne osaleja, kui asi puudutab rahvusvahelist poliitikat. Seepärast peaksime koos ehitama selle vastu tugevamat heidutust," lausus ta.

Vastuseks küsimusele, kas praegune olukord on sisult uus külm sõda, ütles Mikser, et praegune olukord "erineb väga".

"Jõudude tasakaal on muutumas... Kindlasti oleme väljunud ajastust, mis kandis külma sõja järgset, Pax Americana, ajaloo lõpu või mis tahes muud nime," ütles Mikser.

"On riike ja võimulolijaid, keda ei rõõmusta praegune jõudude tasakaal ning see... rahvusvaheline kord, mis loodi pärast Teist maailmasõda ja mis korraldati pisut ümber pärast külma sõja lõppu... Venemaa on nende seas," lausus ta.

"Ajaloo lõpp pole veel saabunud ning ilmselt lähiajal ei saabu ka," sõnas Mikser.

USA ja Baltimaad tihendavad koostööd Venemaa kübertegevuse vastu

USA ja Baltimaade välisministrid leppisid esmaspäeval kokku koostöö süvendamises, eesmärgiga võidelda Venemaa desinformatsiooni ja pahatahtliku kübertegevuse vastu, teatas USA välisministeerium teisipäeval.

Esmaspäeval kohtusid USA välisminister Rex Tillerson, Eesti välisminister Sven Mikser, Leedu välisminister Linas Linkevičius ja Läti välisminister Edgars Rinkēvičs.

"Minister Tillerson pidas oma Eesti, Läti ja Leedu ametivendadega produktiivse arutelu. Neli NATO liitlasriiki leppisid kokku, et süvendavad koostööd Venemaa desinformatsioonipüüdluste ja pahatahtliku kübertegevuse vastu võitlemiseks," öeldi ministeeriumi teates.

"Nad arutasid strateegiaid, et tegeleda ohuga, mida Venemaa osutab Euroopa julgeolekule, ja Venemaa austuse puudumisega oma naabrite suveräänsusesse ja territoriaalsesse terviklikkusesse."

"Lisaks tegid nad ettevalmistusi Balti tippkohtumiseks, mida aprillis võõrustab (USA) president (Donald) Trump, ning juulis toimuvaks NATO tippkohtumiseks," lisati teates.

Läti: USA kaitse- ja julgeolekutoetus on Baltimaadele asendamatu

USA-s visiidil viibiv Läti välisminister Edgars Rinkēvičs ütles teisipäeval Washingtonis senaatorite ja esindajatekoja liikmetega kohtudes, et USA jätkuv toetus kaitse ja julgeoleku vallas on Balti riikide jaoks asendamatu, kirjutas Läti rahvusringhääling LSM kolmapäeval.

"Me hindame kongressi ühtset toetust Balti riikide julgeolekule. Oleme tänulikud kongressi delegatsioonide sagedaste visiitide eest Balti riikidesse, mis annavad tugeva toetussignaali. Ärgitame USA kongressi liikmeid ka edaspidi meie piirkonda külastama," ütles minister välisministeeriumi vahendatud avalduses.

Rinkēvičs avaldas ka lootust, et kongress jätkab piirkonna julgeoleku rahalist toetamist 2018. aasta kaitse-eelarves.

"USA toetus on meile endiselt asendamatu. Oleme huvitatud USA sõjalise kohaloleku jätkumisest Balti riikides ja Poolas. Me loodame, et USA panus transatlantilisse julgeolekusse kasvab 2018. aastal."

"Balti riigid on omalt poolt märgatavalt tõstnud riiklikke kaitsekulutusi, mis ulatuvad 2018. aastal 2 protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT) või isegi ületavad selle," lisas ta.

Minister ütles, et sel aastal on Lätis kavas Balti-USA konsultatsioonid energiataristu ja küberjulgeoleku vallas ning avaldas lootust, et seda on võimalik laiendada ka teistesse võtmesektoritesse, nagu andmekaitse, pangandus, finantsteenused ja transporditaristu.