Mereväe miinitõrjevõimekuse tõstmise plaane tuleb teha juba praegu ({{commentsTotal}})

Merevägi plaanib miinitõrjevõimekuse tõstmist ja praegused laevad tuleb välja vahetada 15 aasta pärast. Kuid plaane tuleb teha juba praegu.

Kaitseväe arenguplaanides mereväest viimasel ajal eriti juttu pole olnud. Ometi on meie piirkonna sõdades viikingiajast Vabadussõja ning ilmasõdadeni välja edukas olnud see, kes valitses Läänemerd, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Merevägi on kulukas väeliik. Praegugi käib hange, mis peab Eesti laevad viima samale tasemele Suurbritanniaga, kust meie miinilaevad ka pärit on.

"Siis on see miinitõrjesonari ja juhtimissüsteemi moderniseerimine. Mis on kolme laeva peale kokku suurusjärgus 30 miljonit eurot," nentis mereväe ülem, mereväekapten Jüri Saska.

"Merevägi saab uue staabihoone, uue kooli, remonditöökojad, laod. Väga muljetavaldav seitsmekohaline summa on meil sinna planeeritud," kommenteeris omakorda kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute osakonna juhataja Kusti Salm.

Eesti miinijahtijad on ehitatud 1990. aastate alguses. Kümne-viieteistkümne aasta pärast tuleks need välja vahetada, tunnistas mereväe ülem. Kuid olukord maailmas ja ka merevägedes Läänemerel on vahepeal muutunud. Milline peaks olema Eesti merevägi viieteistkümne aasta pärast? Mereväe ülem ütleb, et meil peaks olema lisaks miinitõrjele ka meremiinid. Kuid see pole kõik.

"Uus alus meie nägemuse kohaselt ei saa olema ainult miinitõrjelaev. Vaid pigem on võimekused kantavad moodulitena. Ehk siis me tahaksime sinna panna pealveetõrje ja allveetõrje ja õhutõrje nö moodulid," selgitas Saska.

Merekaitse kontseptsiooni haudumine käib. Otsused peaksid olema kirjas järgmises riigikaitse arengukavas järgmisel aastal.

Enamus Läänemere riikide laevastikke läheneb neljakümnele eluaastale ning uuendamine seisab ees. Kõige rohkem on oma laevastikku moderniseerinud Saksamaa ja Venemaa, nentis Saksa. Lähinaabrid liiguvad suuremate laevade suunas.

"Soome on tulemas uute laevadega - Squadron 2020, kus nad siis asendavad väiksemad laevad suuremate võimekandjatega, et olla võimeline tulla kaugemale merele välja," märkis Eesti mereväe ülem.

Uute laevade hankimisel peaks ühinema Läti ja Leeduga nagu kunagi Baltroni loomisel. Läbirääkimised käivadki. Aasta lõpuks peaks sündima ühine arusaam.

"Lähipartneritest väga tähtis on kolm Balti riiki. Me täna teeme tõsiseid jõupingutusi, et meie merepilt ühendada - et maa-kallas side paika saada. See on muuhulgas üks võime eesmärk, mida NATO on meile seadnud," rääkis Salm kaitseministeeriumist.

Laevad, mida on näha Miinisadama kai ääres viieteistkümne aasta pärast, on suuremad kui praegu.

"Ma ei tahaks numbreid otseselt öelda, et täpselt nii pikad nad tulevad. Aga me räägime vahemikust tõenäoliselt 60-70 meetrit, nii et nendele tänastele laevadele 10-15 meetrit juurde," ütles mereväe ülem Saska.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: