Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson rääkis, et kui Eesti töötajate palgad tõusevad igal aastal keskmiselt vähemalt 6 protsenti, siis jõuab Eesti Euroopa keskmisele järele 18 aastaga, vahendas "Aktuaalne kaamera",

Ametiühingute sõnum on, et palgatõus peab olema jätkusuutlik. Kui palgatõus jäetakse vahele, siis tuleb hiljem korraga väga suuri summasid leida. Just sellises seisus on päästjad, kelle keskmine brutokuupalk on 808 eurot.. Hiljuti valitsuses heaks kiidetud riigi eelarvestrateegia lubab päästjatele tuleval aastal 20-protsendilist palgatõusu.

"Päästjad on pannud sihi liikuda keskmise poole. Kas nad päris keskmise saavutavad ja millal, see ei ole teada, aga kindlasti on see, et nad vajavad ka järgmistel aastatel kopsakaid palgatõuse. See 20 protsenti nii pea ei kordu, aga selline mõõdukas tempo, natuke kiirem kui Eesti keskmine tõus neil peaks olema," selgitas Peterson.

Ta lisas, et päästjate palk tõuseb 1000 euro juurde, kuid äraelamiseks tuleb seda tõsta ka tulevikus. Täna käivad päästjad mitmel kohal tööl, et oma pere ülal pidada.

Päästjate madal palk võib tulevikus mõjutada kõigi turvalisust.

"See tähendab meie töös eelkõige seda, et meil on raskem täita ametikohti, kui need vabanevad, sest hetkel on palgasurve igal pool. Inimesed otsivad tasuvamat tööd ja kaader vananeb, uusi inimesi juurde ei tule, teiste töökoormus kasvab ja see võib panna löögi alla Eesti päästevõimekuse üldiselt," rääkis Kilingi-Nõmme päästekomando meeskonnavanem Kalle Koop.

Keskmine vanus näteks Kilingi-Nõmme päästekomandos, kus Kalle Koop töötab, on 45 aastat.

Päästjad tegid palgatõusu nimel ise kõvasti tööd ka Toompeal, et eelarvestrateegia koostamist mõjutada.

"Nad käisid aktiivselt läbi. Ma võin teile öelda, enne riigi eelarvestrateegia arutelu ju kõik riigikogu fraktsioonid seletasid oma soove. Smamoodi käis minister koos nendega," ütles riigikogu esimees Eiki Nestor.

Peep Petersoni sõnul on madalad ka hooldajate palgad - nende keskmine brutokuupalk on tema sõnul 600-700 euro kandis. Alla 700 euro on ka brutokuupalgad kaubanduses ning madalad on need ka teeninduses.

Inimesed kardavad ametiühingusse astuda

Ka Narvas võtsid 1. mai tähistamise üle pika aja enda kätte ametiühingud, kes korraldasid Raekoja platsil kontserdi.

Varem käisid Narva ametiühingud kevadpüha tähistamas Tallinnas ja tavaliselt Narvas 1. mail midagi ei toimunud.

Seekordse peoga üritasid ametiühingud endast piirilinna elanikele taas märku anda.

Raekoja platsil oli palju Narva Energia ametiühingu lippe. Tegemist on elektrijaamas tegutseva suure ja tugeva ametiühinguga. Narva väiksemates ettevõtetes ametiühinguid eriti pole.

"Üldiselt on ametiühingud populaarsed, kuid põhiliselt kardavad inimesed liikmeks astuda, seda teame täpselt. Mõnel on kahju üks protsent palgast liikmemaksuks ära anda. Meie häda on veel ka selles, et kõik soodustused, mida ametiühingul õnnestub saavutada, laienevad kõigile. Seepärast arvataksegi, et milleks ametiühingus osaleda, kui mulle nii kui nii kõik antakse, mõtlemata, et ilma liikmeteta kaovad ka ametiühingud," rääkis EAKL Ida-Viru osakonna juhataja Aleksandr Startsev.

Ratas: ametiühingud on valitsusele väärtuslikud partnerid

Peaminister Jüri Ratas ütles üritusel, et ametiühingud ja tööinimesed on olnud valitsusele head koostööpartnerid, kellega koos on koalitsioon saanud teoks teha mitu tähtsat otsust.

Ratas kinnitas, et ametiühingutega on tehtud sisukat koostööd ning ta on veendunud, et see jätkub ka edaspidi.

"Meil on olnud korduvalt võimalik töises õhkkonnas üheskoos nõu pidada ning ministrid on saanud väärtuslikku abi ja nõuandeid. Ma usun südamest, et oleme kõik koos suutnud tööinimeste jaoks nii mõndagi head teha," ütles peaminister.

Tema sõnul on ametiühingutega koostöös teoks saanud koalitsiooni mitmed olulised otsused, näiteks aasta alguses toimunud tulumaksuvaba miinimumi tõstmine ning päästjate, politseinike, piirivalvurite, õpetajate, kõrgharidusega kultuuritöötajate, sotsiaaltöötajate ja veterinaaride eesootav palgatõus, samuti tervishoiu lisarahastamine.

1. mail täitus ka Eestil 14 aastat Euroopa Liiduga ühinemisest.

"Olen veendunud, et Euroopa Liitu kuulumine on andnud väga tugeva panuse Eesti inimeste heaolu suurendamisse ning tööinimeste õiguste tõstmisesse. Euroopalik mõtteviis väärtustab ja hindab igaühe panust ning asetab just inimese huvid ja heaolu poliitika keskmesse. Täpselt seda tuleb meil alati teha ka Eestis," lausus ta.

Ratase sõnul otsitakse võimalusi veelgi tihedamaks mõttevahetuseks tööturu osapoolte vahel. Ta tõi esile, et võttis aprillis peaministrina vastu ametiühingute esitatud sotsiaaldialoogi edendamise ettepanekute paketi ning kokku on lepitud ka valitsuse, Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Tööandjate Keskliidu kohtumiste korraldamine.

"Sellised kokkupuuted ja aruteluvõimalused on ühiskonnas õiguste ja huvide tasakaalu saavutamisel väga tähtsad. Laiapõhjaline mõttevahetus ning konsensuse otsimine on meid kõiki puudutavate poliitikate kujundamisel kahtlemata ka valitsusele asendamatu väärtusega," lisas Ratas.