Keskmine brutokuupalk oli aprillis 1312 eurot, mais 1298 eurot ja juunis 1354 eurot.

Eelmise kvartaliga võrreldes suurenes teise kvartali keskmine brutokuupalk samuti 6,4 protsenti. Ebaregulaarseid preemiaid ja lisatasusid arvestamata suurenes brutokuupalk eelmise kvartaliga võrreldes 6,3 protsenti, teatas statistikaamet.

Maakonniti oli teises kvartalis kõrgeim keskmine brutokuupalk 1469 euroga Harju ja 1302 euroga Tartu maakonnas ning madalaim 967 euroga Hiiu ja 977 euroga Saare maakonnas.

Brutokuupalga aastakasv oli kiireim Hiiu, Saare, Põlva ja Järva maakonnas ning brutokuupalk jäi samale tasemele Viljandi ja Võru maakonnas. Alates 2018. aasta I kvartalist esitatakse maakondlike andmeid uue haldusjaotuse järgi.

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud suurenesid II kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga palgatöötaja kohta 8 protsenti ja tõusid 2017. aasta II kvartaliga võrreldes 33 protsenti. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud mõjutasid keskmise brutokuupalga aastakasvu 1 protsendipunkti võrra. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2017. aasta II kvartaliga võrreldes 5,4 protsenti.

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes 2017. aasta II kvartaliga tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt kui keskmine brutokuupalk. Reaalpalga aastakasv võrreldes eelmise kvartaliga aeglustus ning II kvartalis oli reaalpalga tõus 3 protsenti. Reaalpalk on tõusnud eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes alates 2011. aasta teisest poolest.

Keskmine brutotunnipalk oli 2018. aasta II kvartalis 7,50 eurot, tõustes eelmise kvartaliga võrreldes 1,6 protsenti.

Keskmine brutokuupalk oli 2018. aasta II kvartalis jätkuvalt kõrgeim 2192 euroga finants- ja kindlustustegevuses ning 2169 euroga info ja side tegevusalal 2169 eurot. Võrreldes 2017. aasta II kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam muudes teenindavates tegevustes – see tegevusala hõlmab organisatsioonide tegevust, tarbeesemete ja kodutarvete parandust, teenindust – kus keskmine brutokuupalk on üks madalamaid. Selle tegevusala aastakasvu üks põhjus on miinimumpalga tõus ning samuti statistikaameti palgastatistika metoodika muudatus, mille kohaselt on 2018. aastast vaatluse all ka alla 50 töötajaga MTÜ-d ja sihtasutused.

Brutokuupalk tõusis 2018. aasta II kvartalis pea kõikidel tegevusaladel, välja arvatud haldus- ja abitegevused, tagasihoidlikum oli brutokuupalga kasv info ja side tegevusalal, veonduses ja laonduses, kinnisvaraalases tegevuses ning majutuses ja toitlustuses.

Kõrgeim brutokuupalk oli 1634 euroga riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes ning välismaa 1604 euroga eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes. Brutokuupalga aastakasv oli II kvartalis 6,7 protsendiga kiireim riigile ja kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes ning aeglaseim 6,3 protsendiga Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes.

Palgastatistika uuringu alusel oli 2018. aasta II kvartalis täistööajale taandatud töötajate arv 1,2 protsenti suurem kui 2017. aasta II kvartalis ja 1 protsendi suurem kui 2018. aasta I kvartalis. Täistööajale taandatud töötajate arv suurenes enam muudes teenindavates tegevustes, kunsti, vaba aja ja meelelahutuse tegevusalal ning kinnisvaraalases tegevuses. Muutus nendel kolmel tegevusalal on peamiselt põhjustatud üldkogumisse alla 50 töötajaga MTÜ-de ja sihtasutuste lisamisest. Lisaks suurenes enam täistööajaga töötajate arv finants- ja kindlustustegevuses ning majutuses ja toitlustuses. Täistööajale taandatud töötajate arv vähenes aastaga enam haldus- ja abitegevuses ning põllumajanduses, metsamajanduses ja kalapüügis.

Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli 2018. aasta II kvartalis 1771 eurot ja tunnis 11,46 eurot. 2017. aasta II kvartaliga võrreldes oli keskmine kuutööjõukulu palgatöötaja kohta 5,9 protsenti suurem.