Uuring: Eesti oli CO2-heitmete kasvu poolest mullu EL-is teisel kohal ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Heitgaasid.
Heitgaasid. Autor/allikas: Olivier Morin/AFP/Scanpix

Eurostati hinnangul kasvas Euroopa Liidu riikide koondarvestuses süsinikuheide eelmise aastaga 1,8 protsenti – suurimad panustajad heitmekasvu olid seejuures Malta 12,8 protsendiga ja Eesti 11,3 protsendiga.

Eurostati hinnangul tõusis CO2-heitmete hulk eelmisel aastal suuremas osas EL-i liikmesriikidest. Malta 12,8-protsendisele ja Eesti 11,3-protsendisele kasvule järgnesid pingereas Bulgaaria 8,3-protsendise, Hispaania 7,4-protsendise ja Portugal 7,3-protsendise kasvuga, vahendas Presseportal.de.

CO2-heitmete hulk aga hoopis vähenes Soomes, ja seda 5,9 protsendi võrra, Ühendkuningriigis 3,2 protsendi võrra, Iirimaal 2,9, Belgias 2,4, Lätis 0,7 ja Saksamaal 0,2 protsendi võrra. Saksamaa CO2-heitmete maht moodustas EL-i kogumahust seejuures 23 protsenti.

Süsinikheide annab 80 protsenti EL-i kasvuhoonegaasidest ning mängib globaalsel soojenemisel olulist rolli.

Saastet suurendavad nii kliimatingimused, majanduskasv, rahvaarv, liiklustihedus ja tööstussektor. Iga riigi CO2-heitmete mahtu mõjutab ka fossiilpõhiste energiatoodete sisse- ja väljavedu. Näiteks järgneb söe importimisele ka emissioonimahu suurenemine. Samas muudab elektriimport vaid lähte-, mitte sihtriigi heitmetaset.

Toimetaja: Karin Koppel

Allikas: BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: