Arnold Rüütel: riik võiks tagasi kolivatele peredele laenu anda ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Eeloleval nädalal 90. sünnipäeva tähistav president Arnold Rüütel käis "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus välja idee, et Eestisse tagasi kolivatele peredele võiks riik laenu anda selleks, et teha korda olemasolev elukoht või et juba kommunikatsioonidega varustatud krundile eluase ehitada. Ja kui perre sünnib neljas laps, siis laenud ka kustutada.

Intervjuud saab vaadata pühapäeval kell 21 "Aktuaalses kaameras".

Härra president, kuidas tänavu kevadel Saaremaal kala võtab?

Ma jään ilmselt vastuse võlgu, sest ma suur kalamees ei ole, olgugi, et olen sündinud ja kasvanud mere ääres Saaremaal ja meie suvekodu on lausa merekalda peal. Aga suurt kala ma ei ole püüdnud. Aga mõne sõbra-tuttavaga oleme ajaviiteks lanti visanud, aga mitte rohkem.

Kas teie Vabaduse puiestee ääres asuv arhiiv on juba kokku pakitud ja ootab kolimist teie uude valmivasse koju?

Me oleme küllalt palju arhiivi süstematiseerinud juba, kuid lõplikult mitte nii korrastanud, et selle võiks anda näiteks arhiivi, seda ei ole veel suutnud teha.

Tuleme päevapoliitika juurde. Poliitiline liikumine Eesti 200 avaldas sel nädalal oma manifesti. On Eestile uut poliitilist erakonda vaja?

Ma arvan, et õige on, et inimesed ja üldsus esitavad oma ettepanekuid ja mõtteid , aga selleks peab olema valitsusel ja ühiskonnas vajalikud struktuurid, kuni teadusliku analüüsini, analüüsivad läbi, et millised peaksid olema riigi juhtimise mudel ja struktuurid. Nii et hukka mõista ei tule ühtegi ettepanekut ega mõtet, mis on meie edasise arengu kohta.

Kas uue poliitilise jõu tulekuks on vajadus olemas?

Igasugune mõte, mis aitaks kaasa meie arengu kiirendamisele ja tasakaalustamisele on tänuväärne. Selles mõttes ei tule kedagi hukka mõista, kes tuleb välja uute mõtetega, et midagi paremini teha. Iseasi on see, millised need ettepanekud on. Aga need ettepanekud pole veel küllalt teada ja selged.

Tuleva aasta märtsis on taas riigikogu valimised. Kumb on Eestile parem peaminister, Jüri Ratas või Kaja Kallas?

Kaja Kallas ei ole veel oma programmi täielikult esitlenud ja selle tõttu on raske öelda seda. Ootame selle ära, siis arutame.

Võib-olla hoopis Mart või Martin Helme?

Helmel on suur poliitiline kogemus. Loomulikult selles pole kahtlustki. Aga kuivõrd üldsus hindab ja toetab erakonda, see on iseasi. Kas EKRE võib saada väga palju hääli, kordades rohkem, kui praegu on, siis oleks see võimalik. Praeguse toetuse taseme juures ei oleks see võimalik.

Härra president, te olete EKRE auesimees. Erakonna esimees Mart Helme esitas hulga eeltingimusi, mille täitmisel ollakse valmis valitsusse minema – olgu selleks siis nõue taastada piirivalve, tühistada kooseluseadus jne. Olete nende Mart Helme tingimustega päri?

Ma olen nende põhimõtetega põhimõtteliselt üldiselt päri, kuid igat asja tuleb üksikasjadeni arutada. Kuid EKRE seisab meie rahvuslike väärtuste eest ja selle eest, et me säilitaksime oma kultuuri, keele ja looduskeskkonna. Ja et me rahva ja riigina oleksime jätkusuutlikud.

Ühtlasi ütles Mart Helme, et Eestisse tuleks tagasi tööd tegema tuua siit läinud eestlased? Kuidas meelitada Eestisse tagasi ehitaja, arst või mõni teine spetsialist, kelle teenistus piiri taga on kordi kõrgem? Kuidas neid tagasi tuua?

Tuleb luua tingimused, et nad saaksid tagasi pöörduda. Eelkõige ma leian, et kas taastada oma kodu või luua tingimused oma uue kodu rajamiseks. Selleks eraldada kinnistuid, neid ette valmistada koos võrkudega, anda sellele noorele perekonnale laenu ja julgeksin välja pakkuda, et kui perre sünnib neljas laps, siis on kõik laenud kustutatud.

Ja seda võiks siis riiklikult teha?

Jah, ja neid tingimusi ei tuleks luua mitte Tallinna linna või Harjumaale, vaid üle Eesti, kuni piiraladeni välja. Ja innustada loomulikult uute ettevõtete loomist nendesse piirkondadesse, et inimesed, kes tulevad, saaksid tööd. Sellega me taastaksime Eesti territooriumil piirkondade elu tervikuna üle Eesti, mis on praegu kordades vähenenud ja koondatud vaid paari-kolme linna.

Kui võtame mõned suurprojektid viimasest ajast, on need siis tselluloositehas Tartu lähistele või Rail Balitic – on kuidagi eestimaalasi lõhestanud. Kuidas teie hinnangul seda lõhet ületada?

Ma arvan, et Eesti arengus me peaksime selleks kõik, et kasutada ära kõik, mis on taastuv. See tähendab metsamajanduses, põllumajanduses ja tervikuna meie keskkonnas. Ettevõtete loomine, mis võimaldab väärindada metsamaterjali maksimaalselt, on põhimõtteliselt õige, kuid kõike seda tuleb teha nii, et see ei reostaks keskkonda. Soome laht ja Läänemeri on juba küllalt reostatud. Ei ole siis ka õige, et me oma jõgede kaudu, antud juhul on juttu Emajõest, sellele reostamisele kaasa aitame ja reostame veel ka Peipsi järve. See ei ole õige ja seda ei tohi ühelgi juhul teha.

Ja seetõttu ei ole õige sellist ettevõtet, mille reostus on väga suur, siia rajada. Tuleb leida teised meetmed, et töödelda kõik, mitte ainult puit, vaid ka oksad ja okkad. Aga nii, et me ei reosta oma keskkonda.

Härra president, ka Euroopa Liitu astumise eel oli Eesti kaheks. Kas kahetsete ka, et tegite omal ajal tugevat kampaaniat Euroopa Liitu astumise toetuseks? Et eestlased ütleksid jah-sõna.

Nendel aegadel eestlastest pooldasid vaid üle 40 protsendi liitumist. Oli ütlus, et ühest liidust lahkusime, juba tahame teise astuda. Leidsin kaugemale tulevikku vaadates, et on õige Euroopa Liitu astuda, sest me oleme Euroopa kultuuriruumis ja kõik sidemed läbi ajaloo on olnud seotud Euroopaga ja et ka kaugemas tulevikus on eeldused, et need sidemed tihenevad ja võime koos oma arengut planeerida. Seepärast toetasin. Käisin kõikides Eesti piirkondades ja ka Läti president palus toona, et käiksime koos ka Lätis. Ja tegime ettepaneku, et siiski on õige, et me astume Euroopa Liitu. Ja toetus kasvas üle 60 protsendi. Kui praegust olukorda vaadata, siis Euroopa Liit on väga palju positiivset teinud. Samas, mitte iga ettepanek pole meile, Eestile ja Balti riikidele sobiv, kuid selle üle tuleb mõtteid vahetada. Ent meie hääled on olemas ka Brüsselis ja tulebki kokku leppida, et otsused oleksid kõigile vastuvõetavad.

Kas magate praegu, kui liitlassõdurid on Eesti territooriumil, rahulikumalt või siis, kui olite Kadriorus ja liitlasi siin polnud?

Paratamatult pingeid maailmas on väga palju ja Eesti Euroopa Liidu liimena, küll NATO liikmena võtab mitmel pool maailmas osa operatsioonidest, et neid pingeid tasakaalustada ja kuidagigi juhtida neid ühiskondi rahumeelsele teele. Sama ülesanne on NATO artikkel 5 täitmisel ehk NATO jõudude hoidmine nii Poolas kui Balti riikides. Arvestades olukorda, mida on Venemaa põhjustanud Krimmi annekteerimisega, Ida-Ukraina pingeline olukord pole tänase päevani lahenenud, sündmused Gruusias jne. Sellest tulenevalt on see paratamatu ja selline ühine kaitse ja julgeoleku tagamine on igal juhul õige ja vajalik.

Teie enda eelistus, kas sõita Saaremaale üle silla või praamiga?

Ma arvan, et Saaremaa sild oleks vajalik, pole kahtlustki. See looks täiendavad eeldused peale praamiliikluse majanduse arenguks ja mitmete sotsiaalsete küsimuste lahendamiseks. Et oleks alaline side ka halvema ilma puhul. Võime võtta eeskujuks Taani, mis on ühendanud sildadega mitmeid oma saari. See tõesti võimaldab majandust arendada, küll toorainet kui valmis kaupu kiiremini vedada. Iseasi, kas meie, kasutame sõna "jõukus", lubab silla ehitusse nii palju raha panna, sest eks me saame ju ka praamiga põhilised vajadused rahuldatud. Kaugemasse tulevikku vaadates, ma arvan, oleks silla rajamine õige.

Sama teema ju Tallinna-Helsingi vahelise tunneliga. Selle tunneli rajamist toetate?

Helsingi ja Tallinna vahel oleks tunnel võib-olla tõesti väga vajalik, meie kultuurid Soomega on väga tihedalt seotud ja võimalus meie koostööks oleks veel soodsam. Nüüd on jälle selles maksumuses ja tasuvuses küsimus. Kas seda tunnelit kasutatakse piisavalt, et kulud tunneli ehitamiseks ära tasuksid, on juba iseasi. Aga põhimõtteliselt on see mõeldav.

Aastal 2006, kui oli teie presidendiaja viimane vabariigi aastapäeva aktus, esitas laulja Chalice võimsa loo "Minu inimesed". President Rüütel, kes on Teie inimesed?

No ma arvan, et minu inimesed on inimesed, kes on aidanud taastada Eesti iseseisvuse ja aidanud seda hoida ja seisavad selle eest ka praegu. Et me oleks ühiskonnana jätkusuutlik, hoida keele ja kultuuri kestvana. Sest see on päris unikaalne, et me ümmarguselt miljoni-rahvas oleme suutnud kunagi oma riigi luua, selle taastada ja me oleme jõudnud olukorda, kus koolinoored on Euroopa tasandil jõudnud edukaimate hulka. Meie teadlased on maailma teadlaste hulgas ühed edukamad ja ma austan ja toetan kõiki neid inimesi, kes sellise elu ja keskkonna on Eestis loonud.

Ma tänan teid ja ilusat saabuvat juubelit!

Aitäh!

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: