Mullune ilm mõjutas Eesti väikejärvede kalastikku ({{commentsTotal}})

Vanamõisa järv Tõrvas, arhiivifoto.
Vanamõisa järv Tõrvas, arhiivifoto. Autor/allikas: Arvo Meeks/Valgamaalane/Scanpix

Eesti Maaülikooli teadlaste tehtud väikejärvede kalastiku uuringust selgub, et mullune ilm mõjutas kalastikku.

"Meie kalavarudest räägitakse tihti tuntumate ja suuremate veekogude näitel, kuid väiksemad järved võivad peita suurimaid aardeid. Kui võtta arvesse, et meil on ligikaudu 2800 järve, millest selle projekti raames on uuritud umbes 220, siis see ei moodusta veel kümmet protsentigi," rõhutas keskkonnaminister Siim Kiisler juba 1995. aastast alustatud iga-aastaste uuringute vajalikkust.

Keskkonnaministeeriumi tellimusel tehtud uuringu eesmärk on uurida kalavarude seisundit sellistes Eesti väikesiseveekogudes, kus on lubatud nii kutseline kui ka harrastuslik kalapüük nakkevõrkudega, aga ka ainult harrastuslik kalapüük õngpüünistega.

2017. aastal tehti ihtüoloogilised välitööd kuuel looduslikul järvel ja kahel tehisveekogul – Viljandi linnas asuval Paala paisjärvel ja Soodla veehoidlal.

Esmakordselt uuriti Paala paisjärve ja Karula järve, mis mõlemad suubuvad Viljandi järve. Juba ka varem korduvalt uuritud Endla, Kahala, Kaisma ja Otepää Valgjärve seob see, et nad on ühed meie parimad linaskipüügiveekogud.

Saadjärve eripära seisneb selles, et tema hüdromorfomeetria ja veekeemia on sarnane tüüpilistele Soome järvedele ja samuti on seal säilinud peipsi siia ja rääbise elupaigad.

Endla järve tuntakse kui meie parimaid linaskijärvi. Vaatamata püügisurvele on linaski arvukus jäänud varasemaga võrreldes samaks. Katsepüükide käigus saadi sealt kätte kokku kaheksa liiki, peale linaski oli arvukamalt ka haugi ning kevadel ja sügisel püütavat säinast.

Põlvamaal asuv Otepää Valgjärv on samuti arvestatav linaskijärv, samas on siin võimalik tabada suuri ahvenaid. Üldse püüti Otepää Valgjärvest kaheksa eri liiki kalu.

Praegu on oluliseks püügikalaks linask, kellele see taimestikurikas rohketoiteline veekogu hästi sobib. Haugi arvukus on viimasel ajal vähenenud ning kui ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu see ei suurene, siis võiks teadlaste hinnangul lähiaastatel järve asustada ettekasvatatud kalu.

Viljandimaal asuvast Karula järvest tegid teadlased katsepüüke selle uuringu raames esmakordselt ning kogesid mõningast pettumust. Järve sügavamates veekihtides puudub hapnik ja kalad liiguvad vaid kaldavööndis ja vee pinna ülakihis.

Sellistes tingimustes ei sobi see veekogu enam kohale, keda siia alles hiljuti noorjärkudena asustati. Samuti ei loo see teistelegi liikidele häid tingimusi. Järvest püüti 10 liiki kalu, arvukamad liigid on särg, nurg ja roosärg.

Paala paisjärv Viljandis on küll väike, aga tulemustelt tubli veekogu, kust püüti üheksa kalaliiki. Lühikese ajalooga paisjärve iseloomustab kerge juurdepääsetavus ning sealt on võimalik püüda ahvenat, haugi, latikat ja linaskit.

Püügipaiga valikul on Paala järves eelistatud ujumispaiga poolne piirkond, samas väldib kala väljavoolu akvatooriumi. Võimalik, et paisjärve asutakse lähiaastatel puhastama, mis mõjutab kalastiku edasist käekäiku positiivselt.

Sügav Saadjärv on elupaigaks siiglastele. Katsepüükide järgi on rääbise ja peipsi siia varud hetkel rahuldaval tasemel. Mõlemat liiki püütakse ja ka noorjärgud on olemas. Samuti on koelmutel liikumas latikad. Püügikaladeks on Saadjärves ka angerjas, haug ja linask, nii kutselistele kui ka harrastuspüüdjatele. Allveepüüdjate eelistatuimaks saakkalaks on tõusnud linask.

Kaisma järv Pärnumaal on meie mandriosa kolme olulisema linaskijärve hulgas ning katsepüügid vaid kinnitasid linaskite elujõulisust seal. Praegu on püügis 42-48 sentimeetri pikkused linaskid ja ka järelkasvav püügivaru täiendus on olemas. Haugi arvukus on Kaisma järvel viimastel aastatel vähenenud.

Harjumaal asuvad Kahala järvel ja Soodla veehoidlal toimub nii kutseline kui ka harrastuslik kalapüük nakkevõrkudega. Esimest ohustavad karmidest talvedest tingitud ummuksisse jäämised.

Õnneks on ilm viimastel aastale järve soosinud, mis on aidanud kalastikul kosuda ja stabiliseeruda. Kahala järvest püüti kokku seitse kalaliiki, neist arvukamad ja tugevamad oli linaski, haugi ja hõbekogre populatsioonid. Soodla veehoidlas tehtud katsepoüügid andsid 2010. aastaga võrreldes kesisemaid tulemusi. Katsepüükide saakides oli kuus kalaliiki, esmakordselt püüti ka roosärge.

Toimetaja: Marek Kuul



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: