Eesti on puukborrelioosi ja puukentsefaliiti haigestumises esirinnas
Käesoleval aastal on praeguseks registreeritud üle 180 puukborrelioosi haigusjuhu, aastate lõikes näitavad nii borrelioosi kui entsefaliiti haigestumine väikest tõusutrendi, kuid kasvanud on ka entsefaliidi vastu vaktsineeritute arv.
Kui 2016. aastal registreeris terviseamet umbes 1400 borrelioosijuhtu, siis aasta hiljem esines borrelioosi ligi 2000 korda. Puukentsefaliidi juhtumid on aastate lõikes jäänud alla 100, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Terviseameti epidemioloogilise valmisoleku büroo juhataja Irina Dontšenko sõnul pole borrelioosi vastu vaktsiini olemas.
"Neid juhtumeid on tõepoolest rohkem, sest neid haigustekitajaid on puukides rohkem kui puukentsefaliidi viirust. Eesmärk on muidugi see, et inimene satuks arsti juurde kiiremini, sest on vaja võimalikult kiiresti alustada antibiootikumidega ravi," märkis ta.
Koos Läti ja Sloveeniaga on Eesti puugihaiguste esinemise poolest Euroopas esirinnas.
Tervise arengu instituudi viroloogia ja immunoloogia osakonna juhataja Julia Gelleri sõnul on selle põhjuseid mitu.
"Esiteks meie kliima on puukidele ja neile loomadele, kellelt nad toitudes endale haigustekitaja saavad soodsad. Teiseks on see, et meie inimesed on väga loodussõbralikud, käivad väga tihti metsas marjul ja seenel, teevad sporti ja jalutavad looduses. Meil on hästi palju loomasõpru, kes käivad oma koeraga looduses, parkides, metsades. Kui me räägime puukentsefaliidist, siis võib olla põhjus ka vähene vaktsineerimine," nentis ta.
Eelmisel aastal vaktsineeris end terviseameti andmetel puukentsefaliidi vastu 14 000 inimest ning 18 000 said kordussüsti.
Kuna puugid on aktiivsed vähemalt oktoobrini, siis ei ole puukentsefaliidi vastu vaktsineerimiseks veel hilja. Täielik entsefaliidi vastu vaktsineerimine koosneb kolmest süstist ja vaktsiini eest peab tasuma patsient ise. Kui esimene süst teha nüüd, siis saab korraliku kaitse suve teiseks pooleks.
Eesti perearstide seltsi juht Lea Vallikivi soovitab süstid ära teha. "Kuivõrd Eesti on ikkagi metsarikas ja endeemiline puukentsefaliidi levikupiirkond, siis kindlasti soovitame. Kuivõrd ka inimeste aktiivsus käia metsas seenel, marjul, niisama vabas looduses murus rullida, on hästi kõrge, siis me kindlasti soovitame vaktsineerida. See haigus on lihtsalt liiga vastik ja kole selleks, et seda läbi põdeda. Seda enam, et spetsiifiline ravi puudub," nentis ta.
Geller märkis, et puugid ei lenda, ei hüppa kuskilt kõrgemalt, vaid on ikka peamiselt muru peal ning võivad ronida kuni pooleteist meetri kõrgusele.
"Puugid tunnevad, kus on valge ja kus pime, aga inimese riietuse osas neil värvieelistusi ei ole. Kui puuk on veel naha sees, siis ei tohi seda kohta õli, seebi või piiritusega määrida, sest puuk hakkab lämbuma ja sisuliselt hakkab ta haigustekitajaid teie verre oksendama. Haava võib töödelda alles siis, kui puuk on eemaldatud," märkis ta.
Toimetaja: Marek Kuul