Linna esindusresidentsis asuvasse Poska muuseumisse saab vaid ette tellides ({{commentsTotal}})

Ajalooline Poska residents on küll aastaringselt hästi hooldatud, ent muuseumi uksed jäävad linlasele ilma eelneva kokkuleppeta suletuks.
Ajalooline Poska residents on küll aastaringselt hästi hooldatud, ent muuseumi uksed jäävad linlasele ilma eelneva kokkuleppeta suletuks. Autor/allikas: FOTO PEETER LANGOVITS, POSTIMEES/ Eesti Meedia/ Scanpix

Ehkki Tallinna linna kulutused esindusresidentsina kasutatavale Jaan Poska majale on soliidsed ja hoone alalises kasutuses, pääsevad linnakodanikud samas hoones asuvasse Poska muuseumisse vaid ette tellides, sest seal püsitöötajaid pole ning seda ei halda linn. Nõnda jäid Poska muuseumi uksed suletuks ka nädalavahetusel kogu Eesti vallutanud muuseumiööl.

Tallinna kesklinnas, Kadrioru serval asub Poska tänaval riigimees Jaan Poska ajalooline maja ja selles temanimeline muuseumituba. Enne Eesti iseseisvumist ka Tallinna linnapeana töötanud Jaan Poska maja kasutab Tallinna linn juba aastaid oma esindusresidentsina - selleks hooldatakse hoonet aastaringselt, valvatakse ööpäevaringselt ning ametis on ka maja perenaine.

Poska tänava elanikud näevad igal hommikul, kuidas linna palgatud hooldemeeskond kell seitse vastavalt aastaajale kas lehepuhuriga majaesist hooldab või lumetõrjet teeb - aed ja majaümbrus on laitmatus korras, mehitatud valve on kohapeal ööpäevaringselt.

Linn kulutab hoone ülalpidamisele aastas 70 000 eurot, millest üle 40 000 kulub kahe inimese töötasudeks (koos maksudega) ja ligi 30 000 haldamisele ja jooksvateks kulutusteks. Kõige kulukam ongi kinnistu hooldamine - selleks kulus näiteks möödunud aastal ligi 12 000 eurot.

Samas hoones peetav Eesti Asutava Kogu liikme ja Eesti välisministrina tegutsenud Jaan Poska mälestuseks taastatud muuseumituba on aga justkui vaeslaps priskelt elava ja hästi hooldatud residentsi kõrval - seda peab Jaan Poska mälestusfond, kes rendib linnale kuuluvast hoonest ühte muuseumituba. Ühtki alalist töötajat muuseumil ei ole, mistõttu on muuseumiuksed linnarahvale ka kinni. Kui tekib soov riigimehega seotud ekspositsiooni tema kunagises elukohas külastada, tuleb visiit eelnevalt kirjalikult kokku leppida.

"Kõik tegutsevad vabatahtlikult. Maja on linna bilansis, meie rendime ruume," tõdeb Jaan Poska mälestusfondi juhatuse liige ja muuseumi loomise idee algataja Tarmo Elvisto ERR-ile, lisades, et ekspositsioon annab ülevaate Jaan Poska elust ja Tartu rahust.

Elvisto möönab, et muuseumiööl võinuks Poska majamuuseumi tõepoolest avatud olla, ent endale sellist mõtet pähe ei tulnud.

"See oli esimene eestlaste salong Eestis, seal toimusid tähtsad sündmused, peeti salongiõhtuid. Tuba ongi taastatud salongina, see on ainulaadne tervikuna," kirjeldas Elvisto, lisades, et pisikeses muuseumitoas, mida nad linnalt rendivad, on eksponeeritud Jaan Poska originaalesemed.

Muuseumis teeb lisaks välisministeeriumi avalike suhete osakonnas nõunikuna töötavale Jüri Treile ekskursioone ka linn ise, ent seda enda korraldatavate sündmuste käigus.

Linn kasutab hoonet nii seminaride kui töökoosolekute pidamiseks, samuti viiakse sinna linna välisdelegatsioone. Näiteks on hoones tervitatud linna stipendiaate, kuulutatud välja linna parim teenindaja, korraldatud mitmeid vastuvõtte. Ajal, mil Tallinna linnavolikogu hoone oli remondis, pidas seal oma istungeid ka volikogu koosseis. Samuti on ajaloolises hoones käinud nõu pidamas Edgar Savisaar oma kaaskonnaga.

Maja juhataja Pille Lang ütles ERR-ile, et muuseum on ekspositsiooni kohta palju öelda, pigem on tegemist vaid mälestustoaga. Tema kinnitusel saab mälestustuba soovi korral linna ürituste ajal külastada. Samuti rendib linn maja välja ettevõtetele ja organisatsioonidele.

"See ei ole ametlikult muuseum," rõhutab Lang.

Kui Poska mälestustoas on riigimehe sugulaste annetatud esemed, siis ülejäänud hoone sisekujundus on tehtud Maile Grünbergi poolt, püüdes tabada võimalikult ajastutruud joont.

Linna bilansis on ka teine residents - Roosikrantsi tänaval. Seda aga kasutatakse Langi kinnitusel argisemateks töökoosolekuteks ja koolitusteks. Poskas on enam pidulikke sündmusi.

Roosikrantsi residentsi ülalpidamiskulud on väiksemad: kokku üle 32 000, millest ühe palgalise töötaja tasu moodustab 20 333 eurot (koos maksudega) ja hoolduskulud üle 12 000 euro. Suurim kuluallikas sellest on elekter (ligi 10 000 eurot), kuivõrd hoone on elektriküttel.

Toimetaja: Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: