Justiitsministeerium võimaldaks inimestel otse riigikohtusse pöörduda
Justiitsministeerium tahab anda inimestele võimaluse pöörduda tulevikus individuaalse taotluse alusel otse põhiseaduslikkuse järelevalvet vajava murega riigikohtusse ja on selleks saatnud eelnõu kooskõlastusringile. Õiguskantsler Ülle Madise sõnul on varjatud eesmärk uus kohtuinstants, mida ei ole tegelikult vaja.
Juba aasta tagasi kostitasid kriitikud justiitsministeeriumi kavatsust teravate sõnadega, et otse riigikohtusse põhiseaduslikkuse järelvalvemenetlusse pöördumise võimalus on arusaamatu, tarbetu ja ohtlik demokraatiale.
Nüüd on ministeerium välja töötanud eelnõu, et asi ikkagi ellu viia. Kuigi Riigikohus ise ei ole võtnud ühest seisukohta, kas eelnõud toetatakse või mitte, aitaks seadus kohtu esimehe Priit Pikamäe sõnul panna kirja seda, mida juba praegu tehakse.
"See püüab seadustada Riigikohtu viimase 15 aasta praktikat, mis on loonud kohtunikuõiguse tasemel ühe täiendava põhiõiguse kaitsemehhanismi, olukorraks, kus isikul ei ole õigust oma kohtuasja algatada kohtus, ta ei saa seda teha, aga ometi on tugev põhiõiguste riive, mis vajab kohtulikku kaitset," Priit Pikamäe.
Õiguskantsler Ülle Madise sõnul tekiks aga seadusega olukord, kus inimeste õiguste kaitse muutub tegelikult nõrgemaks ja kasvataks menetluste hulka.
"Riigiõiguslikult mitte mingisugust vajadust sellise muudatuse järgi ei ole. See varjatud eesmärk on luua üks uus kohtuinstants, seda ei öelda esialgu välja, aga nii see välja kukub ja neid inimesi, kes ennast sellisel kõrgesti tasustatud ja poliitilise võimuga tööl näeks on küll ja küll," lausus Madise.
"Mina uue kohtu tegemist ei toeta ja ma rõhutan veel kord, et kui meil on juba varem riigikohtu praktikas, aga tõsi küll mitte õiguslikult sätestatud, järelvalvementluses, neid asju menetlusse võtnud, siis ei ole mingisugust masskaebamist kaasa toonud, see on ette nähtud üksnes nendest juhtudest, kus tegelikud seaduses tulenevad õiguskaitsevahendid ei realiseeru," lausus justiitsminister Urmas Reinsalu.
Seda, et masskaebamist ei tule ei usu aga advokatuuri esimees Hannes Vallikivi, kes ütleb, et advokaadid põhimõtteliselt küll toetavad ideed, aga siin on vajakajäämisi, mida ei ole hoolimata aastatagusest kriitikast korda tehtud.
"Väide, et kaebuste arv või taotluste arv ei suurene, seda kuidagi põhistatud ei ole, seda arvatakse. Mina väidan jälle vastu, et kui luuakse üks menetlusliik, menetlemise võimalus, siis meil advokaatidel on näiteks kohustus seda oma kliendi parimates huvides tegutseda ja hakkame seda võimalust kindlasti kasutama," lausus Vallikivi.
Eelnõu kohaselt peaks individuaaltaotlust võimaldav seadus jõustuma aasta pärast juunis.
Toimetaja: Indrek Kuus