Praegu pole veel isegi eelnõu, justiitsministeeriumil on vaid selle väljatöötamise kava, kuid juba käib suur vaidlus. Arusaamatu, tarbetu ja ohtlik demokraatiale - need on väljendid, millega kostitas õiguskantsler Ülle Madise justiitsministeeriumi.

Riigikohtu endine esimees Märt Rask laenab väljendi lahkunud akadeemik Peeter Tulvistelt ja ütleb, et pole vaja parandada kraani, mis ei tilgu. Ta lisab, et Eestis on toimiv õigussüteem ja kohtussepöördumise õigus on olemas.

"Me peaksime mõtlema, mis praegusel süsteemil viga on? Ja kui see viga üles leitakse, siis tuleks sõnastada väga selge eesmärk, kuidas seda viga parandada. See minu jaoks õnnetu seaduseelnõu väljatöötamise kava, mille pinnalt see diskussioon hakkas hargnema, ei määratle üheselt ja täpselt eesmärki, mida tahetakse saavutada," põhjendab riigikohtu esimees aastail 2004-2013 Märt Rask.

Samal seisukohal on nii õiguskantsler kui ka president Kersti Kaljulaid. Riigikohtu endine esimees Rait Maruste leiab aga, et praegu saab riigikohtusse pöörduda kaudselt kas siis läbi presidendi, õiguskantsleri või alamastme kohtute, kui nemad nii otsustavad.

"See juurdepääs on kaude. Ja see on tõrjunud põhiõiguste vabaduste ja kaitse kõrvale. Meil domineerib seaduste ja põhiseaduslikkuse kontroll, aga kas põhiseaduslikud õigused ja vabadused on, see on jäänud kuidagi kõrvale," leiab riigikohtu esimees aastail 1992-1998 Rait Maruste.

Euroopa Inimõiguste Kohtu endise kohtunikuna teab Rait Maruste, et ühe inimese kohta on Strasbourg'is asuvasse kohtusse laekuvate avalduste arvult Eesti esirinnas. Parem oleks, kui põhiseaduslikud vaidlused aga lahendataks siseriiklikult. Maruste sõnul pole individuaalkaebus Euroopas midagi uut, ja neis riikides, kus see on, ei kurdeta, et see pole mõistlik.

"Asjad arenevad edasi ja meie riiklus, mis kuskil 20 aastat tagasi sai põhipostulaadid paika pandud, tehti kiirelt ja käigult ära ja see vajab kohendamist ja parandamist. Võin kinnitada teile, et 93. aastal me arutasime seda, kas viia sisse see individuaalkaebuste süsteem, aga kuna see konstitutsiooniline jurisdiktsioon oli uus asi Eestis, siis võeti selline tagasihoidlik ja vaoshoitud ja piiratud, nö kaudne lähenemine," selgitab Maruste.

Riigikohus peaks oma seisukoha välja ütlema kuu lõpuks. Kohtu praegune esimees Priit Pikamäe ütleb, et uus kord puudutaks väga väheseid ehk neid, kelle jaoks on jäänud õiguskorda lünk, mida seadusandja ei ole osanud ette näha või mis on tekkinud mingite ametiisikute tegevuse tagajärel.

"Siin ei ole üldsegi tegemist individuaalkaebusega nii nagu seda mõistavad paljud teised Euoopa riigid ehk siis õigusega vaidlustada ükskõik millist õigusakti ükskõik millises asjas, vaid ühe väga kitsa lisaõiguse andmisega, kui kohtusüsteemis pole ühtegi muud võimalust isikule kaitset pakkuda," kirjeldas riigikohtu esimees Priit Pikamäe.

Kahtlemata tekitaks võimalus otse riigikohtusse pöörduda kaebuste ülekülluse ja selleks oleks vaja nö filtrit, mis selekteeriks, kas kaebusel on sisu või mitte. Märt Rask toob näiteks, et Tartu halduskohtu töökoormusest kolmandiku moodustavad kinnipeetavate kaebused. Reeglina jäävad need küll rahuldamata, kuid nendega tuleb tegeleda. Kuidas vaigistada uue korra jõustudes neid rahulolematuid, kelle kaebust menetlusse ei võeta, küsib Rask.

"Täna teeb seda õiguskantsler. Kutsub inimese välja, räägib, selgitab. Kas aitab sellest või mitte, seda ma ei tea. Alati leidub inimesi, kes leiab, et ta peab kõik instantsid läbi käima - kolm kohtuastet läbi käima ja siis kindlasti Strasbourg'i jõudma ja kui sealt ka ei leia õigust, siis ongi maailm ebaõiglane," kirjeldab Rask.

Rait Maruste aga leiab, et kogenud spetsialistid nagu näiteks Euroopa Inimõiguste Kohtus suudavad kümne minutiga aru saada, kas kaebust menetleda või mitte.

"Mis on selle asja hea külg, isegi kui see tekitab lisakoormust ja arusaamatusi, siis inimesed hakkavad mõtlema selle peale, et konstitutsioonis, põhiseaduses kirja pandud õigused ja vabadused pole lihtsalt mingi ilus tekst seal, vaid sel on praktiline, reaalne väärtus," selgitas Maruste.

Priit Pikamäe ei usu, et et uus kord muudaks riigikohtu või õiguskantsleri rolli.

"Ma saangi aru, et tegemist on õiguskaitsevahendiga, mis pigem täiendaks õiguskantsleri pädevust, aga mitte ei modifitseeriks seda," leiab Pikamäe.