IT-asekantsler tunnistab: turvalist e-riiki ei saa ühekordsete rahasüstidega ({{commentsTotal}})

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonna asekantsler Siim Sikkut nõustub riigikontrolli kriitiliste andmekogude auditiga.

"Oleme seda ka korduvalt ise välja öelnud, et riigi infosüsteemide infoturbesse pole piisavalt panustatud. Turvalist e-riiki ei saa arendada ühekordsete rahasüstidega ja projektidega, millest projekti lõppedes enam edasiseks tööks jõudu ja vahendeid ei jätku. Seetõttu võitlesime aprillis riigi eelarvestrateegia läbirääkimisel IKT-valdkonda lisarahastuse suunamise nimel kokku 118 miljonit eurot, mis lähevad enamjaolt just Eesti riigi infosüsteemide turbesse, ülalhoidu ja ajakohastamisse," selgitas Sikkut.

Ta meenutas ka teisipäeval jõustunud küberturvalisuse seadust, mis näeb väga konkreetselt ette, millised on nõuded ja kohustused, mida ettevõtjad ja riigiasutused peavad täitma. "Nõuded on varasemast täpsemad ning Riigi Infosüsteemi Ametil on veelgi selgem ülesanne olla kontaktiks asutustele, kes vajavad nõuete täitmisel soovitusi ja abi. Samuti kontrollib Riigi Infosüsteemi Amet nõuete täitmist ning saab rakendada sanktsioone nõuete mitte täitmisel," lisas asekantsler.

"Riigi toimimiseks kõige kriitilisemate andmekogude turbeks ongi majandus- ja kommunikatsiooniministeerium alustanud juba varem tegevusi, millest sai antud auditi alus. Oleme lõpusirgel esimese andmesaatkonna rajamisega ning selle käivitamine on piloodiks laiemale tegevuskavale ja õigusraamistikule, täpselt nagu riigikontroll pakub. Me suund ongi olnud vajalikku korraldust ja raami just praktika põhjal luua, et siis 2019. aasta algusest laiemalt kehtestada," ütles Sikkut.

Ta tunnustas, et riigikontroll on teinud põhjaliku töö. "Seal välja toodud õppetunnid on need samad, mida oleme ka ise tuvastanud ning nende lahendamine on töös, juba ka enne auditit. Kasutame seda raportit aga lisasisendina," lõpetas asekantsler Sikkut.

Toimetaja: Toomas Sildam



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: