"Ootame NATO tippkohtumiselt selget sõnumit selle kohta, et alliansi heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamine jätkub," ütles kaitseminister Jüri Luik ministeeriumi pressiteate kohaselt.

"Samuti peame Balti kaitseministritega oluliseks, et NATO-l oleks võime kiiresti liigutada piisaval hulgal vägesid ning et liitlased näitaks tippkohtumisel valmisolekut suuremahulise siirmisõppuse korraldamiseks ka meie regioonis," lisas Luik.

Euroopa kaitsekoostööst rääkides nõustusid ministrid, et Euroopa Liidu järgmine eelarveperiood peab arvesse võtma ka uusi prioriteete nagu kaitsekoostöö ning et kaitseministritel tuleb end järgmise eelarve aruteludes kuuldavaks teha.

Samuti kinnitati transatlantilise ühtsuse ja lähedase julgeoleku- ja kaitsekoostöö tähtsust Ühendkuningriikidega pärast Brexitit.

Eesti kaitseminister Jüri Luik, Läti kaitseminister Raimonds Bergmanis ja Leedu kaitseminister Raimundas Karoblis rääkisid rahvusvaheliste julgeolekuteemade kõrval ka regionaalsest julgeolekust ning külastasid Leedu mereväe peakorterit, et saada ülevaade regionaalse mereolukorrateadlikkuse arengutest ning tutvuda Leedu mereoperatsioonide keskusega.

Leedu on 2018. aastal Balti kaitsekoostöö juhtriik ning Balti kaitseministrid kohtuvad regulaarselt kaks korda aastas. Tuleval aastal saab Balti kaitsekoostöö juhtriigiks Eesti.

Balti riike seovad omavahel kaitsealased ühisprojektid, nagu Balti Kaitsekolledž Tartus, õhuseireradarite võrgustik BALTNET, ühine maavägede koostööraamistik BALTBAT ning teised koostööprojektid. Praegust julgeolekukeskkonda arvestades on tugevnenud nii Balti riikide koostöö NATO suunal kui ka praktiline infovahetus kaitsevägede vahel.

Viimastel aastatel on kolme riigi kaitsekoostöös suurenenud ka ühisõppuste korraldamise tähtsus, mille hulgast võib välja tuua õppused SIIL, Baltic Host, Ramstein Alloy, Sabre Strike, BALTOPS ja käimasolev merevägede õppus Open Spirit.