Mattis avaldas kiitust, et Eesti panustab kaks protsenti SKT-st kaitsesse. Samuti ütles Mattis, et USA on pühendunud Balti riikide kaitsmisele, eriti Venemaa ohu eest, vahendasid ERR-i raadiouudised.

"Venemaa üritab jõuga rahvusvahelisi piire muuta ja saavutada vetoõigust Euroopa riikide diplomaatiliste, majanduslike ja julgeoleku otsuste üle ning nagu NATO peasekretär Stoltenberg möödunud esmaspäeval ütles: NATO ei taha uut külma sõda, aga me vastame, sest näeme jõulisemat Venemaad," ütles Mattis.

Samuti rääkisid kaitseministrid eelseisvast NATO tippkohtumisest, mille üks olulisemaid teemasid on vägede kõrgendatud valmisolek.

"Üks asi on see, kui mõni üksus pannakse seal kokku kuu aja jooksul. Sellest ei tarvitse enam mingit abi olla ja USA ongi tegelikult NATO-s välja käinud sellise kõrgendatud valmisoleku initsiatiivi, mida ka meie väga toetame, mis suurendaks nende üksuste arvu, mis on väga kiiresti kasutatavad NATO ülesannete täitmiseks," ütles Luik.

USA kaitseminister tänas Eestit, et koos teiste NATO liitlastega on otsustatud Afganistani saata lisapersonali. Eestist läheb Afganistani kokku 40 inimest.

"See kõik põhineb NATO USA strateegial, et mõnevõrra suurendatud väekontingent suudab paremini nõustada afgaani võitlejaid, afgaani julgeolekuorganeid ja loomulikult lõplik rahu Afganistanis saabub siis, kui afgaanid ise suudavad selle ellu viia, aga me proovime neid aidata nii palju, kui võimalik," ütles Luik.

Samuti arutasid kaitseministrid põhjalikult Eesti ja USA vahelist küberkoostööd. Neljapäeval kohtub Eesti kaitseminister USA president Donald Trumpi rahvusliku julgeoleku nõuniku H. R. McMasteriga.