Prantsuse presidendi nõuniku sõnul on teekaardil kirjas osapoolte kohustused ja edasised sammud.

"Erisaadik Salame ülesanne saab selgemaks," märkis ta.

Agentuuri Reuters andmetel sisaldab 13-punktine teekaart muuhulgas üleskutset moodustada viivitamatult ühtne keskpank ning luua rahvuslik armee. Liibüas on tegutsenud kaks rivaalitsevat valitsust ja riigis on ka kaks keskpanka. Lisaks ametlikult tunnustatud keskpangale andis ka teine pank 2016. aastal välja oma raha.
Kaos Liibüas on kestnud seitse aastat, alates ülestõusu puhkemisest, mille käigus kukutati senine liider Muammar Gaddafi, kes hiljem ka tapeti.

ÜRO eriesindaja Ghassan Salame teatas 21. mail Julgeolekunõukogule, et loobub püüdlustest panna toimima 2015. aastal sõlmitud rahulepingut ning keskendub pigem valimiste korraldamisele. Pariisi konverentsile on plaanis kutsuda 19 riigi ja organisatsiooni esindajad, teiste seas Itaalia, Egiptus, Katar, Türgi ja Araabia Ühendemiraadid, mis Liibüa sündmusi mõjutavad.

Analüütikud on algatuse suhtes ettevaatlikud, märkides, et Liibüas on paljudele kasulikum jõudu kasutada kui poliitilisi kompromisse otsida. Varasemad püüdlused Liibüas rahu saavutada on liiva jooksnud, sest rivaalitsevad relvarühmitused ei suuda üksmeelele jõuda. Olukorra muudab keerulisemaks ka välisriikide toetus ühele või teisele rühmitusele.

Teekaardi eelnõus on ette nähtud ka sanktsioonide kehtestamine nende suhtes, kes kokkulepet takistavad või valimiste tulemusi ei tunnista.
Vaatlejad märgivad, et seni pole sanktsioonid ega ähvardused Liibüa vaenupooltele eriti mõju avaldanud.