Regulatsioon muutus jaanuarist, sest töövaidluskomisjoni varasemate aastate praktikas ei leidnud kinnitust eeldus, et nõude suurus ja vaidluse keerukus on võrdelises seoses.

Veel mullu pidi suurema kui 10 000 eurose nõudega inimene otsima abi kohtusüsteemist, kuhu jõudis aastas ligi 400 tööõigusega seotud hagi.

Nüüd on inimestel võimalik kohtuhagi asemel suuremate nõuete puhul ka töövaidluskomisjoni poole pöörduda. Seda võimalust on mai lõpuks kasutanud 45 inimest.

Eelmise aasta viie kuuga esitati töövaidluskomisjonidele 1164 töövaidlusavaldust, tänavu 993. Seega avalduste üldarv sellest muutusest kasvanud ei ole, öeldi tööinspektsioonist ERR-ile.

"Põhjalikumaid järeldusi saame teha pigem aasta möödudes, nägemaks, kui palju see muutus töövaidluste valdkonda mõjutab," ütles inspektsiooni teabeosakonna juht Kristel Abel.

Kaheksandik nõudeid kirjalikus menetluses

Uue seadusega lisandusid ka alternatiivsed vaidluse lahendamise võimalused kirjaliku menetluse, lepitusmenetluse ja kompromissi näol.

Kui rahalise nõude kogusumma ei ületa 6400 eurot, võib töövaidluskomisjoni juhataja ainuisikuliselt ja omal algatusel menetleda sellise rahalise nõude avaldust kirjalikus menetluses.

Kirjalikus menetluses on tänavu viie kuuga 134 juhtumit ehk ligi 13 protsenti laekunud avaldustest.