Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Värske sots Marina Kaljurand: erakonnaga ei ühine viisakusest või haletsusest

SDE esikandidaat Euroopa Parlamendi valimistel on Marina Kaljurand
SDE esikandidaat Euroopa Parlamendi valimistel on Marina Kaljurand Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Sotside laupäevase üldkogu üllatuskõneleja oli presidendikandidaat aastal 2016, endine välisminister, Moskvas ja Washingtonis suursaadikuna töötanud Marina Kaljurand, kes teatas, et ühines sotsiaaldemokraatidega. Toomas Sildam uuris, miks ta nii otsustas ja mida ta poliitikas teha tahab?

Miks Reformierakonna presidendikandidaat liitub hoopis sotsiaaldemokraatidega?

Täpsustame, et ma ei olnud Reformierakonna presidendikandidaat, mind seadsid kandidaadina üles 21 valijameest.

Jah, aga teil oli poole Reformierakonna toetus.

Kui oleks ideaalne maailm, siis ma võtaksin mõned mõtted Reformierakonnast, mõned mõtted Isamaast, mõned sotsidest ja teeksin oma erakonna, kuhu valiksin inimesed, kes mulle meeldivad. Aga see oleks nii ainult muinasjutu maailmas.

Kui vaatan tegelikku maailma, siis kõige rohkem kokkupuuteid mulle oluliste põhimõtete ja arusaamadega on sotsidel. Kuigi ma möönan, et ka Reformierakonnas on väga häid mõtteid ja väga häid inimesi, nagu teisteski Eesti erakondades.

Millised on sotside puhul teie valikut määravad head mõtted?

Minu jaoks on sotside puhul oluline, kuidas nad suhtuvad inimesesse. Lugupidavalt. Et nad hindavad inimese vabadust ja tema õigust olla vaba, inimese õigust öelda, mida ta arvab, väljendada ennast vabalt. Ka see, et nad hoolivad nõrgematest meie ümber, on nad siis lapsed või vanemad inimesed. Ilmselt olen värske vanaemana natuke tundlikum noorte perede teemade suhtes, lisaks on mul kodus 92-aastane ema... Tunnen, et need sotside teemad on mulle kõige lähedasemad.

Kas teile ei tundu, et olete ennast sidunud utopistide erakonnaga, sest sotside esimees Jevgeni Ossinovski ütles üldkogul, et sotside eesmärk on võtta riigikogu järgmistel valimistel 20 kohta parlamendis? Praegu on neil seal 15 kohta ja selle hoidmistki peavad paljud poliitikavaatlejad vaat et võimatuks.

Arvan, et erakonnaga peab ühinema siis, kui oled selleks valmis, mitte siis, kui erakonnal on erakordsed reitingunumbrid. Sa ühined siis, kui tunned, et aeg on küps, ega tee seda viisakusest või haletsusest. Minu jaoks oli praegu see õige aeg ühineda sotsidega. Nüüd on pilt selge ja klaar, ka teistele erakondadele, kes tänasest teavad, kellega mina tahan koos olla.

Mis saavad parteipoliitikas teie põhilisteks valdkondadeks?

Erakonda astumine ajal, kui ma ei ole enam välisminister, annab mulle palju laiemad võimalused. Integratsioon, naised, võrdõiguslikkus, lapsed – need on mulle olulised teemad. Täna ei oska ma neil teemadel nii põhjalikult kaasa rääkida nagu teevad seda valdkondade eksperdid, aga loodan, et läbi sotside erakonna saan endale selgeks teha palju laiema küsimuste ringi, kui on välis- ja julgeolekupoliitika.

Järelikult ei saa teist pärast parlamendivalimisi võimalikku konkurenti Sven Mikserile välisministri või Hannes Hansole kaitseministri kandidaadina?

Kui vaadata kaugemasse tulevikku, siis selle õppetunni olen ma saanud – poliitikas ei maksa ennustada, tegeleme nende küsimustega, kui need kätte jõuavad.

Kuid kindlasti ei ole mul enne valimisi ambitsiooni saada valitsusse ja ministriks. Täna juhin ma rahvusvahelist küberjulgeoleku komisjoni, see töö meeldib mulle väga ja kavatsen seda edasi teha.

Võrdõiguslikkus... Kas sotside valimisnimekiri peaks olema triibuline, kus naised ja mehed asetsevad vaheldumisi?

Jah, ma arvan, et võiks olla. Pealegi, kui vaatan sotside juhtkonda, siis seal on naisi rohkem kui mujal. Seega poleks triibuline nimekiri sotside puhul kunstlik.

Integratsioon... Kas Eestis peaks säilima venekeelne haridus?

Jah, ma arvan, et Eestis peab säilima venekeelne haridus, aga peab olema oluliselt tugevam eesti keele õpe. Saan rääkida oma kogemusest ja minul vedas: kasvasin kakskeelsena Tallinnas. Eesti riigi asi on anda seesama võimalus ka lastele teistes linnades – Narvas, Sillamäel, Kohtla-Järvel. Mitte ainult õpetada eesti keelt, vaid anda neile ka võimalus olla ja jääda kakskeelseks. Paraku täna seda ei ole. Kindlasti tuleb maha võtta hirm, et vene keelt koolis enam ei õpetata. Olen Ida-Virumaal neidki jutte kuulnud. Vene noortel on õigus saada ka vene keelset õpet.

Riia linnapea Nils Ušakovs ütles hiljuti ERR-ile, et Läti venekeelne noor on edukas siis, kui ta kooli lõpetades oskab vabalt vene keelt, läti keelt ja ühte rahvusvahelist võõrkeelt.

Olen sellega nõus. Ka Eestis saavad kõige edukamad olla need noored, kes valdavad mitut keelt.

Kas osalete riigikogu valimistel märtsis 2019?

Jah, kandideerin.

Ja Euroopa Parlamendi valimistel mais 2019?

Jah, kandideerin.

Kuivõrd saate aru, millised ohud ootavad teid taas avaliku elu tegelaseks hakkamisel?

Pärast presidendivalimisi mind enam sellega ei üllata.

Te ei karda enam haiget saada?

Olen nii palju haiget saanud, et... Kõik minu kapid on läbi kolistatud, sealt ei ole enam midagi uut [luukere] leida.

Presidendivalimiste aegsed armid on kinni kasvanud?

Mõned on kinni kasvanud, mõned on veel alles. Aga ma saan sellest aru, et avaliku elu tegelasena olen ma jälle rohkem huviorbiidis ja hakkan saama oluliselt rohkem kriitikat kui seni.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: