Riigikogu kiitis heaks Rail Balticu aluste maade võõrandamist lihtsustava seaduse ({{commentsTotal}})

{{1528104300000 | amCalendar}}
Foto on illustreeriv.
Foto on illustreeriv. Autor/allikas: Peeter Anijalg

Riigikogu kiitis 71 poolthäälega heaks kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduseelnõu, mille valitsus algatas Rail Balticu trassile jäävate maade võõrandamise lihtsustamiseks.

Teisele isikule kuuluva riigile vajaliku kinnisasja omandamine on kehtivate õigusaktide kohaselt võimalik peamiselt vabatahtliku võõrandamise või kinnisasja sundvõõrandamise teel.

Esimesel juhul on isik oma kinnisasja võõrandamisega nõus, teisel juhul mitte, kuid mõlemal juhul jääb kinnisasja omanik oma kinnisasjast osaliselt või täielikult ilma.

Uue seaduse eesmärk on pakkuda kinnisasja sundvõõrandamise vältimiseks ka teisi võimalusi omandi kaotuse hüvitamiseks, eelkõige maakorralduse läbiviimist, kinnisasjade vahetamist ning kiirmenetlust väga väikese väärtusega äralõigete omandamiseks.

Lisaks saab edaspidi maaomanikule pakkuda omandamise tasu asemel erinevaid alternatiive, nagu kinnisasja vahetamist või maakorralduse ehk kinnisasja piiride muutmise menetlust. Lisaks hüvitatakse maaomanikele asjaajamiskulu.

Seletuskirjas märgitakse, et kinnisasja omandamise menetluses pakutakse kinnisasja omanikule tasu, mis koosneb kinnisasja väärtusest ja hüvitisest otseselt kaasneva varalise kahju ja saamata jääva tulu eest.

Tasule lisanduvad täiendavad hüvitised, sest kui saavutatakse kokkulepe, lisandub motivatsioonitasu 20 protsenti, kuid mitte vähem kui 0,8-kordse ja mitte rohkem, kui 50-kordse eelmise aasta keskmise brutopalga suurus.

Kui avalikes huvides tuleb omandada elamiseks kasutatav hoone või eluruum, nähakse eluaseme kaotuse eest ette täiendav hüvitis kaasneva emotsionaalse kahju korvamiseks, mis on 10 protsenti tasust. Samuti nähakse igale menetlusosalisele ette hüvitis asjaajamise eest.

Väga väikeste lõigete korral tehakse pakkumine kiirmenetluseks, mille käigus hindamist läbi ei viida ja tasu on fikseeritud ning seotud 0,3-kordse keskmise brutokuupalgaga (praegu 355 eurot), millele lisandub motivatsioonitasu.
Kinnisasjade vahetamisel lähtutakse põhimõttest, et vahetatavad kinnisasjad peavad olema oma kasutusotstarbelt sarnased ning asuma sarnases turupiirkonnas.

Sõnapaar Rail Baltic käib eelnõu seletuskirjast läbi ligi 60 korral ning ütleb selgelt, et eelnõu väljatöötamise vajaduse tingis Rail Balticu rajamine.

Rail Balticu trassikoridori alale Raplamaal jääb näiteks Baltikumi suurim tõuveiste aretusfarm. Trassikoridor teeb äralõike farmi kinnisasjast, kuid loomakasvatuse hoonekompleks on võimalik säilitada.

Farmi omanik ei olemingil juhul nõus rahalise kompensatsiooniga maa eest, kuivõrd loomakasvatuse jätkamiseks vajab farm põllumajandusmaad vahetult farmi lähedal ja sellest sõltub farmi edasine eksisteerimine.

Hoonete omandamise juhud on seejuures äärmiselt erandlikud, näiteks Rail Balticu raudtee kogu trassi pikkuses tuleb riigil omanda eeldatavalt vaid kolm eluotstarbeliste hoonetega kinnisasja.

Rail Balticu enam kui 60-meetrine trassikoridoriga piirneb või lõikab see läbi ligi 800 kinnistut.

Toimetaja: Priit Luts



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: