2018. aasta halvimaks seaduseks sai kinnisasja võõrandamise seadus ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Hea õigusloome tava konkursi žürii esimees Allar Jõks ütles "Terevisioonis, et žürii valis 2018. aasta halvimaks seaduseks kinnisasja võõrandamise seaduse ning parimaks investeerimisfondide seaduse. Kaheksa aastat korraldatud võistlus toimus viimast korda.

Jõks ütles "Terevisioonis", et nii halbu kui ka häid seaduseid oli mõlemad mullu vähe ning see on tema sõnul märk sellest, et valitsus ja riigikogu ei tegelenud väga palju nende küsimustega, mis on Eesti inimestele olulised.

Tegemist on teenusmajanduse koja ja Postimehe koostöös toimuva võistlusega, mille eesmärk on tunnustada ja taunida seda, kuidas Eestis seadusi tehakse.

"Halvimaks seaduseks valiti seadus, mis kõige vähem vastab hea õigusloome tava nõuetele. Möödunud aasta halvimaks seaduseks žürii hinnangul oli seadus, mis lihtsustab kinnisasja võõrandamist omanikult avalikes huvides. Need on kõik need seadused, mille abil on võimalik Rail Balticule ehitamiseks, riigipiiri ehitamiseks omanikult maad saada. Iseenesest õige asi, et avalikes huvides maad kasutada omaniku tahte vastaselt, aga see omanikult ära võtmine ei ole väga korrektselt sellise seaduse puhul läbi viidud," rääkis Allar Jõks.

Heaks oleks Jõksi sõnul selle seaduse teinud see, kui neid mõjusid oleks rohkem hinnatud ja erinevaid huvisid rohkem kaalutud. "Selle seaduse puhul oleks pidanud rohkem mõtlema, kas omaniku ja riigi huvid on tasakaalus," lausus Jõks.
Rahvahääletusel rahvas tunnistas kõige halvemaks seaduseks Postimehe online hääletusel katuserahad ja 2019. aasta riigieelarve. "Just sellepärast, et see ei olnud avalikes huvides, see ei olnud läbipaistev, kusagil lihtsalt kellegile tekkis ja see ei näita riigikogu heast küljest. Riigikogu peab näitama eeskuju selles osas, kuidas avalikke vahendeid kasutada," lausus Jõks.

Need kaheksa aastat, mille jooksul seda konkurssi on tehtud, on Jõksi sõnul näidanud haldusriigi pealetungi Eesti õigusloomes ja et riigi huvid on alati kõrgemal kui üksikisiku huvid.

Jõks rääkis ka seda, et seadusega üritatakse teha asju, mis ei ole seadusobjektid. "Et kasvatada meist head inimesed, kes vähe tarvitavad alkoholi, kes end kunagi paksuk ei söö, kes käivad hommikuti jooksmas või fitnessis. See ei ole seaduse ülesanne. Aga vaatamata sellele ka paljud valimislubadused ütlevad meile, et reguleerime rohkem ja teeme Eesti inimestest inglid. See ei ole võimalik," sõnas Jõks.

Head seadused

Parim seadus oli Jõksi sõnul investeerimisfondide seadus. "Kui me mäletame seda arutelu, kas teise samba valitsemistasud on suured, teine sammas piisavalt ei kasva, miks meie raha kusagil pankades võib-olla põletatakse, siis selle seadusega vähendati neid valitsemistasusid, selle seadusega tehakse seda, et meie raha nii palju enam võib-olla ei põle ja rohkem hakkab kasvama," lausus ta.

"Selle seaduse puhul riigikogu reguleeris tegeliku probleemi," märkis ta.

Parim seadus langes ka rahva valikuga kokku.

Jõksi sõnul on hea seaduse reegel, et see peab hakkama lahendama mingit probleemi. Ta peab olema ka selge ja läbi kaalutud.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: