"Ajaloo ilu": valitsus kiitis tselluloositehase rajamise heaks juba aastal 2000 ({{commentsTotal}})

Mihkel Pärnoja majandusministri ametis 2000. aastal.
Mihkel Pärnoja majandusministri ametis 2000. aastal. Autor/allikas: (Foto: ERR)

Tselluloositehase ümber puhkenud poleemikaga ilmus arhiivikappidest välja valitsuse istungi protokoll 25. jaanuarist 2000, milles tollase peaministri Mart Laari (Isamaaliit) juhitud valitsus kiitis heaks riigipoolsed abinõud tselluloositehase rajamiseks Eestisse. Kõige tõenäolisemaks tehase asukohaks peeti tollal Kundat.

Vastavad ettepanekud esitas valitsusele tollane majandusminister Mihkel Pärnoja (Mõõdukad) ning valitsus otsustas neid toetada. Ühtlasi otsustas valitsus teha majandusminister Pärnojale ülesandeks "Eestisse tselluloositehase rajamisega seotud küsimuste lahendamise".

Valitsuse protokollilise otsuse juurde on lisatud ka seletuskiri, kus muuhulgas sedastatakse, et juba 1998. aastal koostati majandusministeeriumi tellimusel uuring tselluloositehase rajamise võimalikkusest Eestisse.

"Aluseks võeti teoreetiline uus kaasaegne 600 000 t. aastatoodanguga tselluloositehas, 2,9 mil tm paberipuu töötlemiseks, ehitusmaksumusega 825 mil USD (12 mrd EEK), millest ca 450 mil USD oleksid importseadmed."

Sama uuring näitas, et (1) Eestis on piisavalt toorainet uue kaasaegse tselluloositehase jaoks ning (2) tselluloosi valmistamine Eestis oleks majanduslikult tasuv.

Minister Pärnoja allkirjaga seletuskirjas tuuakse välja viis aspekti tselluloositehase mõjust Eesti majandusele.

- Esiteks, paberipuu vääristamine suurendab Eesti netoeksporti aastas kuni 4 miljardi krooni võrra.

- Teiseks, tehase rajamine võimaldab kasutusele võtta seni kasutamata, majanduslikult mittetasuva puiduressursi.

- Kolmandaks, tekib kuni 500 otsest ning kuni 4000 uut töökohta.

- Neljandaks, võimalik välisinvesteering kuni 12 miljardit krooni.

- Viiendaks, loob eeltingimused paberitehase rajamiseks Eestisse, mis suurendaks eksporditava puidu väärtust veel 2-3 korda.

Valitsuse istungi protokolli juurde on lisatud ka keskkonnaministeeriumi kooskõlatus, millele on alla kirjutanud minister Heiki Kranich (Reformierakond).

Mihkel Pärnoja ütles tollal ajakirjanduses, et majandusministeeriumi tellitud uuringu kohaselt on tselluloositehasele logilistiliselt parim asukoht Kunda.

Äripäev kirjutas toona, et teiste asukohtadena on välja pakutud mõni muu koht Ida-Virumaal, samuti Paldiski ja Tallinna ümbrus.

Pärnoja nentis, et sobiva strateegilise partneri leidmisel on kõige tõenäolisem tehase rajamine siiski Ida-Virumaale, kusjuures pole välistatud Silmet Grupi kaasamine, kes on huvitatud ehitatavale sadamale investeeringute leidmisest.

2000. aasta jaanuaris oli Eestis võimul Mart Laari valitsus, kuhu kuulusid Isamaaliit, Mõõdukad ja Reformierakond.


Toimetaja: Urmet Kook



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: