Mäggi: tselluloositehase planeering ei ole enne kolme kuud lõpetatav
Neljapäeval on valitsusel kavas kabinetiistungil arutada Lõuna-Eestisse plaanitava tselluloositehase eriplaneeringu saatust; riigihalduse ministri Janek Mäggi sõnul ei ole sõltumata valitsuse otsusest eriplaneering lõpetatav enne kahte-kolme kuud.
"Me valmistame erinevad variandid ette ja siis valitsus arutab need läbi," ütles Mäggi BNS-ile. "Aga kas sealt otsuseni jõutakse, seda ei saa ma praegu lubada," lisas ta.
"Juhul kui valitsuse seisukoht peaks olema selline, et see eriplaneering tuleks lõpetada, siis otsus saab olla vaid selline, et me hakkame selle lõpetamist ette valmistama, mitte midagi muud," ütles Mäggi.
Mäggi sõnul on vaja planeeringu lõpetamiseks käivitada lõpetamise protsess.
"Selle käigus tuleb [muuhulgas] ära kuulata ettevõtjate seisukohad ja seejärel võibolla kahe-kolme kuu pärast, kui kõik vajalik on läbi viidud, saab midagi otsustada," rääkis Mäggi.
"Tegelikult on ka võimalik see, et eriplaneeringuga jätkatakse ja seal on variante veel. Mingit selgust, mis neljapäeval juhtub, veel ei ole. Mul on oma arvamus, aga seda ma ei hakka ütlema," rääkis Mäggi.
Mäggi lisas, et samuti ei ole veel lõpuni selge, kas varasemalt tselluloositehase vastu sõna võtnud Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Jevgeni Ossinovski ja erakonna Isamaa juht Helir-Valdor Seeder ka kabinetiistungil osalevad.
Eesti metsanduse taustaga ärimeeste grupi loodud ettevõte Est-For Invest plaanib Tartumaale, näiteks Tabiverre, ehitada enam kui miljard eurot maksva tselluloositehase. Valitsus algatas Tartu- ja Viljandimaal riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise võimaliku puidurafineerimistehase püstitamiseks ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks möödunud aasta 12. mail.
Protsess koosneb asukohtade võrdluse etapist ja sobivas asukohas detailse planeeringulahenduse koostamisest. Paralleelselt viiakse läbi asjakohased uuringud ja hinnatakse planeeringu elluviimisega kaasnevaid sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.
Plaanitav tehas hakkaks ümber töötlema umbes 3,3 miljonit tonni paberipuitu aastas. Esialgse prognoosi kohaselt alustaks tehas tootmist 2022. aastal. Tootmisvõimsuseks planeeritakse keskmiselt kuni 750 000 tonni biotooteid aastas. Lõpptoodang läheks ekspordiks.
Tehase rajamise vastu on tekkinud peamiselt Tartus looduskaitselisi seisukohti väljendav vastuseis, mille käigus on korraldatud ka Tartus mitme tuhande inimese osalusel meeleavaldus. Tehase vastu on samuti Tartu linnavalitsus, mis on pöördunud selle algatamise osas ka kohtusse.