Kaie Trump: Swedbank juhtis Rumeenia ebaõnnestunud kinnisvarategevust aktiivselt ({{commentsTotal}})

Kaie Trump.
Kaie Trump. Autor/allikas: Erakogu

Swedbank juhtis Rumeenia ebaõnnestunud kinnisvarategevust siiski palju rohkem kui ühest nõukogu liikme toolist arvata võiks, väidab Nord Hill Land Porfolio endine juhataja Kaie Trump oma arvamusloos.

Pärast hooaja viimast "Kuuuurija" saadet avaldas Swedbank kommentaari, milles teatas, et "pank pole seda kinnisvarafirmat kunagi sisuliselt juhtinud" ja "pangal oli vaid üks hääl nõukogus". Ma ei tea, miks pank selliste väidetega välja tuli. Võimalik, et Swedbanki tänane juhatus lihtsalt ei oma ülevaadet enne nende aega toimunud ärist.

Võin Rumeenia maid omanud firma juhatajana kirjeldada, kuidas pank firmat mõjutas, otsuseid ette valmistas, Rumeenias infot kogumas käis ja investoritele määratud kirju dikteeris. Minu varasemad suhted Swedbankiga on kliendina olnud alati head, ja loodan neid sellisena ka jätkuvat. Ent pärast saadet sain investoritelt telefonikõnesid, milles mind kutsuti üles Rumeenia kurbade tulemustega otsuseid täpsemalt avama.

Mind kutsusid Nord Hill Land Portfolio OÜ-d juhatama nõukogu liikmed Madis Habakuk ja Peep Aaviksoo aprillis 2012. Kakssada Eesti investorit olid firmasse investeerinud 8,7 miljonit eurot, kaasa arvatud EBS-i rektor Habakuk. Sadat protsenti firmast omas selleks hetkeks Swedbank. See, et kutsuti juhatama sisuliselt Swedbanki kontserni kuuluvat ettevõtet, julgustaski mind tööle asuma.

Tööpakkujate algne jutt oligi, et "tööd on maksimaalselt paari tunni jagu nädalas". Asi oli selles, et 2007. aastal investoritele müüdud võlakirjade lunastamisega ei olnud kiiret. Neid oli juba ühel korral pikendatud, ja plaaniti veelgi pikendada. Nõukogu liikmed lootsid enda sõnul endiselt madalseisus Rumeenia kinnisvaraturu aktiveerumist, et kunagi tulevikus ikkagi lunastada see, mis investoritele lubatud.

Tõsiasi oli aga see, et meie Rumeenia maade vastu puudus ostjatel igasugune huvi. Ei mina ega enamus nõukogu liikmeid teadnud, mis tingimustel ja miks just neid maatükke olid Aaviksoo tuttavad rumeenlased eestlastele pakkunud. Kõige olulisemaid dokumente hoiti nimelt Rumeenias – maade ostulepinguid, sealhulgas ka varasemaid samade maadega tehtud tehingute hindu. Neist kõigist olid Eestis kuuldavasti olemas ainult eksperthinnangute kokkuvõtvad osad, kuid näinud pole ma neidki.

Mind hakkas firma tegevjuhina huvitama, kuidas saavad samad maad olla ühtaegu perspektiivikad ja samas ostjaid absoluutselt külmaks jätta – soovisin näha maid ja tutvuda alusdokumentidega.

Avaldasin korduvalt soovi, et võiksin Rumeeniasse kohapeale sõita. Kuid nõukogu ei pidanud sõitu vajalikuks. Küll pidas Rumeenias vajalikuks ära käia panga töötaja Tõnis Nõmmik.

Nii meil juhtimine käiski. Esimesest päevast oli minule kui juhatajale selge, et kogu investeeringu kontrolli ja halduse jäme ots on nõukogu liikmete käes, panga määratud töötaja aga korraldas nõukogu tegevust. Kuigi vormiliselt esindas Swedbanki nõukogus vaid üks panga töötaja (algul Rasmus Pikkani, hiljem Tõnis Nõmmik), siis tegelikkuses pakkusid panga juristid ka juriidilist tuge erinevate lepingute ja dokumentide läbivaatamisel – näiteks investoritelt täiendava laenu võtmiseks, koostöölepingud Rumeenia partneritega jne.

Mida siis panga esindaja Rumeenias nägi? Tõnis Nõmmik tunnistas, et ostetud on olulises osas väheperspektiivset põllumaad, millel pole planeeringuid, arendamine ei tule kõne allagi, kinnistutel lasuvad võlamärked. Mul puudub teadmine, kas seda teati ka 2010.aastal, enne minu tööleasumist, mil teadaolevalt Swedbank tellis Rumeenia maade kohta kohalikult advokaadilt raporti.

Tõelised andmed tulid päevavalgele alles pankrotihalduri töö tulemusena. Juhuslikud, eraldi asuvad tükid olid enne meile müümist kokku ostetud mitu, mitukümmend, isegi sada korda odavamalt. Mina pidin aga nüüd heas usus investoritele kinnitama, et jah, imelises Rumeenias juhtub kohe-kohe, et turg hüppab paarkümmend korda üles ja saate oma raha tagasi!

Lisaks keris meile Rumeenias peale ka uus võlg (kohustuslikud maamaksud, raamatupidamiskulud). Pluss tasumist ootasid vanad "sabad".

Kusjuures seda raha ei soostunud laenama pank, kel ju küll oli kustumatu usk varade helgesse tulevikku. Raha laenasid hoopis raha kaotanud isikud, nende hulgas Madis Habakuk. Peagi oli ka see kõrge intressiga (30 protsenti aastas) laenatud 225 000 eurot otsas.

Mida suuremaks muutus rahaline auk, seda suuremaks muutus pangaesindaja surve, et võlakirjade tähtaega jällegi pikendada. Kirju tagantjärgi sirvides märkan selget suunist, et pankrotti välja kuulutada ei tohi, mure tuleb lahendada vaikse likvideerimise teel.

Surve ehe näide on 5. augustil 2015 minu poolt panga töötaja Tõnis Nõmmiku korraldusel võlakirjaomanikele välja saadetud kiri: pikendame aga võlakirju veel kord ja võtame ka täiendavaid laene. Saatsin kirja nõukogu palvel, saades nõukogu otsuse kohta kirja Swedbanki töötajalt. Millega siis paluti mul põhjendada võlakirjade pikendamise vajadust investoritele?

Põhjendasime nii: maade hind tõuseb ja Rumeenias olevat leitud kinnisvaraagentuur, kes asub kohe müüma. Lepingu sõlmimist koordineerisid Nõmmik ja Aaviksoo, mind Rumeeniasse ei komandeeritudki. Võib-olla oligi see hea, sest selle agentuuri esindaja, nagu selgus, oli sama rumeenlane Ovidiu, ametilt anestesioloog, kes eestlastele 2007. aastal need maad müüa aitas. Selle härraga suhtlemist oleksin soovitanud vältida.

Mitte ainsatki põllusiilu see agentuur, millega lepingu sõlmimisest pidin investoritele võidukalt teatama, Rumeenias mõistagi müünud ei ole.

Investorid aga aina helistasid, et kui mitu aastat kavatsen ma neile veel reibast juttu ajada, et kõik on korras, aga raha ei saa. 13. augustil 2015 olin sunnitud esimest korda Swedbanki kui NHLP ainuomaniku soovitusi eirama. Viisin sisse taotluse firma pankrotiks. Mingil muul viisil poleks inimestel lootustki oma raha tagasi saada. Nõukogu soovitud viivitamine ja edasilükkamine oleks tõenäoliselt meeldinud vaid neile, kes 2012. aastal ettevõttele kõrge intressi ja viivisemääraga laenu andsid. Erinevalt teistest investoritest oli nende nõue Rumeenias hüpoteekidega tagatud. Viivis tiksus iga päevaga suuremaks.

Kui nägin hiljutises telesaates tabelit selle kohta, mitu korda Nord Hilli portfellis olevad maad enne meile müümist üles hinnatud olid, siis ehmatasin päris tõsiselt: Rumeenias dokumente vaatamas käinud nõukogu liikmed ju pidid, erinevalt minust, seda pilti teadma? On imekspandav, et pank siis ikkagi nõustus afääri jätkuvalt kiitma, selle asemel et oma klientidele ja teistele tunnistada, et on sattunud masendava pettuse ohvriks.

Hoiti ju mindki kui palgatud tegevjuhti teadmatuses, et levitaksin optimismi. Palkasime igasugu müüjaid, kuulutusi avaldatakse siiamaani, hindu on alandatud – aga kus on ostjad?! Mitte ühtegi müüki pole toimunud. Mingit kohe-kohe tõusu pole samuti juhtunud. Keegi on kedagi meelega eksitanud.

Miks sellest täna juttu teha? Kahel põhjusel.

Esiteks: Swedbank oli Nord Hilli sajaprotsendiline omanik. Sisuliselt töötasin Swedbanki kontserni ettevõttes.

Teiseks soovin rõhutada, et tänastel Swedbanki juhtidel eestosas härra Robert Kitiga ei olnud Rumeenia projektiga isiklikku kokkupuudet, sest inimesed, kes aastatel 2007-2015 protsesse juhtisid, on pangast ammu lahkunud. Tänastel pangatöötajatel peab olema ebamugav Rumeenia suunas vaadata, nagu minulgi, ent olukorda ei põhjustanud ju nemad.

Suurpank lihtsalt rääkigu nii, nagu asjad olid. See on esimene samm usalduse taastamise suunas! •

ERRi arvamusrubriik küsis loole ka Swedbanki kommentaari, kuid pank otsustas jätta vastamata.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Rain Kooli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: