Kliendid marus: Swedbank ei võta Rumeenia hapu investeeringu eest vastutust ({{commentsTotal}})

Swedbank
Swedbank Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Oma teada 2007. aastal 8,7 miljonit eurot Rumeenia perspektiivikatesse arendusmaadesse investeerinud enam kui 200 klienti on marus: maade tegelik väärtus osutus üle kümne korda väiksemaks, ent Swedbank väärtpaberite ostus investoreid esindanud töötaja korraldatud tehingu eest vastutust ei võta. Vaidlus on kohtus juba mitmendal ringil.

Rumeenia võlakirjade saaga on kerinud juba kümme aastat: investoritele lubati, et nende raha - kokku 8 721 000 eurot - paigutatakse perspektiivikatesse arenduskruntidesse. Kui aga raha end kuidagi tagasi teenima ei asunud, hakkasid selguma ebameeldivad faktid: klientide raha eest soetatud arendamispotentsiaali lubadusega maatükid osutusid enamjaolt suvalisteks ise paigus asuvaiks põllusiiludeks, kus ehitustegevus on keelatud või takistatud.

Nüüd ei õnnestu maatükke ka 750 000 euro eest maha müüa, kuivõrd Rumeenia kinnisvaraeksperdid peavad kümne kinnistu tõenäoliseks müügihinnaks kokku kõigest 500 000 eurot.

Raha kaotanud ja selle tagasisaamiseks kohtusse pöördunud kliendid peavad pankrotiga lõppenud nuriinvesteeringu eest vastutavaks Swedbankis töötanud Kristel Meost, kes esindas 200 investorit võlakirjade emiteerimise protsessis, ja Swedbanki, kes on asjaolude ilmnemisel protsessiga tahtlikult venitanud, et saavutada aegumine.

Pangalt kliendid selgeid vastuseid ei saa. Pank ise väidab, et jätkab klientide suhtes hoolsuskohustuse täitmist ning tegutseb klientide huvides.

Kokku emiteeriti 8467 võlakirja hinnaga 1030 eurot võlakirjast. Klientide väitel ei tellitud maade soetamiseks isegi hindamisakti ning hiljem on pank klientidele väitnud, et ka investeerimisotsuste dokumendid läksid kaduma. Ometi võttis pank tehingu pealt kopsakaid, sadadesse tuhandetesse ulatuvaid haldustasusid. Meos Swedbankis enam ammu ei tööta.

“Swedbank ju isegi ei vasta raha kaotanud investoritele, kas nad välismaal maatükke osta soovitades ka kinnisvarahinnangu tellisid või ei. Kui pank oma hoolsuskohustust ei täitnud, siis ei sobi ka kogu kaotust usaldavate investorite kaela veeretada. Pankrotihaldur on selgitanud, et need Rumeenia maad ei ole kunagi maksnud miljoneid eurosid. Algusest peale müüdi investoritele pahna," on Hans H. Luigel, ühel sadadest investoritest, meel must.

Investeering tagatiseta väärtpaberitesse

Raha kaotanud investoreid esindava pankrotitoimkonna esimehe Kaupo Nõlvaku kirjeldusel kaotasid nad raha paljude möödalaskude tulemusel.

Esiteks olid 2007. aastal soetatud väärtpaberid ilma tagatiseta. Need emiteeris Nord Hill Land Portfolio OÜ emafirma Nord Hill Real Estate AS korraldamisel. Selle ettevõtte nõukokku kuulus ka Swedbanki esindaja Kristel Meos, kes üksiti korraldas võlakirjade müümist Swedbanki klientidele. Selle äriühingu nõukogu oli ka kontrollorganiks tehingus osalenud ühingute tegevuse üle ja pidi kooskõlastama kinnistute ostud. 

Väärtpaberite emissioonist laekunud raha laenas emiteerija Nõlvaku sõnul ilma tagatiseta oma Rumeenias asutatud tütaräriühingule Jaagupi S.R.L., mis omandas kinnistud. Laenusumma moodustas 8 125 000 eurot. Jaagupi S.R. L soetas Rumeeniasse kümneks kinnistuks vormistatud 36 maatükki, keskmise hinnaga 172 000 eurot hektarist.

Maade hindamise protsessi ja järelevalve kohustus oli Nord Hill Real Estate AS-il, kus pidi tehingul silma peal hoidma ka Kristel Meos. Klientide hinnangul spekulatiivsete võlakirjade lunastamise tähtaeg saabus 2010. aastal, kuid seda pikendati, ja osaliselt just Swedbanki nõudmisel. Kliendid kahtlustavad, et panga eesmärgiks on saavutada nõuete aegumine.

Investorite osas, kes on oma nõuded Nordic Hill Land Portfolio pankrotimenetluses esitanud, sõltub hüvitise väljamaksmine peaasjalikult sellest, kas kohus rahuldab pankrotihalduri hagi panga vastu. Pankrotihalduri hagi põhineb väitel, et pank on osalenud oma töötaja kaudu kahjulike otsuste tegemisel ning kahju on saanud Nordic Hill Land Portfolio.

Pank on tuginenud pankrotihalduri hagis aegumisele ning vaidlus on hetkel riigikohtus. Kohtuotsust on oodata hiljemalt 2. mail.

Teises käimasolevas protsessis on sadakond investorit advokaat Maria Mägi asutatud Bond Recovery äriühingu vahendusel andnud sisse hagi Swedbanki vastu väitega, et pangal oli investeeringu tegemisel huvide konflikt, pank rikkus hoolsuskohustust ning ka klientide teavitamiskohustust. Kas rikkumised toimusid, peab hindama kohus.

Ehkki klientide raha on Rumeeniasse kaotatud juba kõvasti, nõuab Swedbank kohtusse pöördunuilt kohtu deposiiti veel kümneid tuhandeid eurosid võimalike tekkivate juriidiliste kulude katteks.

Arendamiseks sobimatud maatükid

Pankrotiprotsessis on tulnud ilmsiks, et nimetatud maad, mis asuvad mööda Rumeeniat laiali, on väheväärtuslikud: põhiliselt põllumaad, perspektiivitutes piirkondades ja elamuehituseks kõlbmatud (vt galeriid artikli lõpus). Mõnel maatükil puudub ligipääs (jõe ääres, ilma sillata), mõni asub aga elektriliinide lähedal (ehituskeeluvöönd). Ühe arenduspotentsiaaliga maatüki pähe müüdud põllusiilu laius on vaid kümme meetrit. Magistraalteedest, mida 2007. aastal arenduspiirkondadesse lubati, pole juttugi.

Sellise inventuuri ja kokkuvõtte esitas pankrotitoimkonnale maid üle vaatamas käinud endine Moldova suursaadik Eestis, diplomaat Victor Guzun, kes filmis avanenud troostitu vaatepildi karja- ja põllumaadest ka üles.

Pankrotitoimkond on selgitanud välja, et lühikese aja jooksul enne investorite raha eest maade omandamist on samad maatükid ostetud kokku kuni 30 korda odavamalt ja väga kitsalt omanikeringilt. Kõik viitab klientide hinnangul sellele, et eesmärk oli algusest peale kelmust teha - müüa arendusmaade asemel pahna ja investorite raha kähku kätte saada. Ei pankrotihalduril ega ka näiteks investeerimispank Redgate Capitalil, kellele müügiõigus vahepeal delegeeriti, pole õnnestunud maatükke kümme korda väiksema hinnagi eest maha müüa.

"Põhjuseks ei ole mitte hind, mis nüüd uuesti tehtud hinnangu põhjal ulatub ca 750 000 euroni (NB! ostuhind 8 125 000 eurot), vaid asjaolu, et ostuhuvi praktiliselt puudub, mis annab tunnistust varade mittelikviidsusest," kommenteeris Nõlvak ERR-ile. "Selle kohta, mis on maade tänane väärtus, on raske kommentaari anda. Nende maade puhul on tõe kriteeriumiks reaalne ostu-müügi hind. Ühtegi kinnistut ei ole seni õnnestunud müüa."

Hetkel on kinnistud müügis kogumaksumusega 750 900 eurot. Rumeenia kinnisvaraturgu hinnanud ekspert ütleb, et realistlik on nende maatükkide eest saada 500 000 eurot.

Rasked juhtimisvead

Nõlvaku hinnangul põhjustasid pankrotiga lõppenud olukorra rasked juhtimisvead, mille alla käivad nii tagatiseta laenu andmine Hollandisse registreeritud IPC Portfolio Holding BV-le, rikkumised võlakirjade emissiooni tingimustes (emissiooni ei märgitud täis) kui Rumeenias mittelikviidsete kinnistute ostmine ja nende eest kümnekordselt turuväärtust ületava hinna maksmine.

"Eeltoodust lähtudes olen arvamusel, et Nord Hill Real Estate AS nõukogu, mille üks liige oli ka Swedbanki esindaja, ei täitnud seadusest tulenevat hoolsuskohustust," ütleb Nõlvak.

Kuna pankrotiprotsess alles käib ning Swedbanki ja Nord Hill Real Estate'i vastu on esitatud rahalised nõuded, mille kohtulik menetlus käib, ei saa veel väita, et kellegi tegevuses oleks ilmenud kuritegelikke ajaolusid, kuid Nõlvaku hinnangul ei saa seda veel ka välistada.

"200 investorit, enamus Swedbanki kliendid, on oma raha kaotanud Rumeenia võlakirjades, mille emiteerimise protsessi osales ka panga esindaja. Kliendid on korduvalt pöördunud Swedbanki poole ning soovinud oma küsimustele vastuseid. Seni ei ole pank isegi kohtuda soovinud," väljendab Nõlvak raha kaotanute pettumust.

Ehkki pank on avalikult teatanud vaid, et on järginud hoolsuskohustust, ei saa rahast ilma jäänud aru, milles see seisneb. Kuigi pank ei saa tagada investeeringutele kindlat tootlust, peab protsess siiski järgima kindlaid reegleid, ja just reeglite vastu eksimist, mis lõpuks pankrotini viis, panevad kliendid Swedbankile süüks.

"Realiseerunud tururiskidest tuleb eristada kahju, mis on tekitatud hooletusest või tahtlikult. Kui pank on olnud hoolas, on pangal kohustus tuua kliendi ette andmed, millest tõepoolest taoline hoolsus nähtub," ütleb Nõlvak.

Alates 2011. aastast ei ole ligi 250 rahapaigutajat saanud enam ka infot Nord Hill Land Portfolio OÜ bilansi ja varade kohta, sest sellest ajast ei ole ettevõtte andmeid enam äriregistrile esitatud. Just siis võttis täieliku kontrolli firma üle Swedbank Varuli advokaadibüroo vahendusel.

"Faktiliselt oli siiski omandajaks pank. Pärast seda ei ole investorite jaoks midagi paremuse poole läinud - majandusaasta aruanded jäeti esitamata, võeti täiendavat laenu ca 200 000 eurot, mille tagatiseks seati enam kui 50 protsenti maaportfellist," loetleb Nõlvak. "Selle osas on käimas täitemenetlus."

Hans H. Luik täiendab: "Kui niimoodi täidab suur pank oma hoolsuskohustust, siis oleme küll uues komberuumis.”

Vastamata küsimused

Klientide jaoks on palju vastamata küsimusi, millega nad Swedbanki pommitanud on, ent pank on muutunud suhtlemisel tõredaks ning hoidub vastamisest.

Nii tahavad kliendid teada, miks otsustas pank investeerida nende raha - seejuures paljudel juhtudel klientidelt endilt selle kohta nõusolekut küsimata - varatu äriühingu võlakirjadesse, ja kuidas on võimalik, et pennigi nende investeeringust tagasi pole teenitud ehk kuidas sai mitmetest eraldiseisvatest maatükkidest koosnev investeering tervikuna ebaõnnestuda.

Kuna pank osutab tasulist investeerimisteenust, tuleb pangal klientide hinnangul ka selgitada, millised uuringud ja analüüsid taolise riskantse investeerimisotsuse aluseks võeti.

"On ju nii, et pelgalt Eestis kinnisvara tagatisel laenu andes nõuab pank tagatisvara väärtuse hindamist. Millisel teabel põhines panga otsus investeerida oma klientide raha Rumeenia kinnisvarasse?" küsib Nõlvak. Vastust sellele pangalt saadud ei ole.

"Kui pank on seisukohal, et kahju tekitamise eest nad ei vastuta, siis tuleb pangal vastata, kes vastutab ning mida võttis pank investorite esindajana ette, et tekkinud kahjud hüvitataks. Investeerimisteenuste osutajana lasus pangal kohustus omada teavet tehingu üksikasjade kohta. Samuti oli pangal ka juurdepääs kogu informatsioonile nii ettevõttesse määratud töötaja kui ka hiljem kontserni emaettevõtjana," jätkab Nõlvak.

Klientidele on pank väljendanud seisukohta, et investorite nõuded on aegunud. Seetõttu tuleks pangal nende hinnangul selgitada, mida on tehtud selleks, et investorid oleksid üldse teadlikud toimunud rikkumistest.

"Pangal on kohustus teavitada oma investoreid õigeaegselt ja täpselt investeeringu käekäigu kohta," rõhutab Nõlvak. "Kui pank ei suuda tuua kliendi ning vajadusel ka avalikkuse ette andmeid, millest nähtuks hoolsusnõude täitmine ning kliendile on kahju tekitatud, tuleb võtta ka vastutus. Olukord, kus pank eelistab klientide küsimustele vastata üksnes kohtu vahendusel, kahjustab olulisest Eesti finantsturu usaldusväärsust."

Pankrotitoimkonna esindaja ütleb, et protsessil on veel üks, veelgi häirivam asjaolu. Nimelt, tulenevalt Swedbanki juhtivast turupositsioonist Eesti finantsturul ei julge paljud investorid oma nime alt panga vastu avalikult hinnanguid esitada, kuna siis kahjustuvad ka investorite ettevõtete laenusuhted Swedbankiga. Seetõttu eelistavad paljud neist kibeda kaotuse vaikides alla neelata.

"Swedbank omab Eesti laenuturul niivõrd olulist mõju, et see mõjutab juba negatiivselt nende hoolsuskohustusi ja seadustest kinnipidamist ka investeerimisturul. See ei saa olla Eesti finantsturul millegagi õigustatud," leiab Nõlvak.

Swedbank täiendavalt ei kommenteeri

ERR saatis Swedbankile põhjalikud küsimused, et saada selgust klientide üles visatud kahtlustes ja vastuseta jäänud küsimustes. Kuivõrd raha kaotanud kliendid on mõjukad ja investeeringud suured, on nad püüdnud teemaga lausa panga juhi Robert Kiti tasemel vastuseid saada. Seetõttu palus ka ERR vastuseid Robert Kitilt. Ent Swedbank loobus sisulistest kommentaaridest ning saatis kommunikatsioonijuht Kristi Roosti napi vastuse:

"Antud kaasuses on endiselt käimas kohtumenetlus, seega ei saa me pikemalt kommenteerida. Swedbankile on juriidiliselt arusaamatu, millised nõuded märtsi lõpus aeguma peaksid – meile teadaolevalt ei aegu 31. märtsil ükski antud kaasusega seotud nõue. Swedbank ei ole kunagi juhtinud Nord Hill Land Portfoliot ega selle Rumeenia kinnisvaraportfelli. Paljude investorite esindajana on Swedbanki töötaja osalenud ettevõtte nõukogu töös meie klientide huvides. Oleme aidanud otsida lahendusi, mis oleksid meie klientide huvides. Oleme täitnud ja täidame ka edaspidi hoolsuskohustust oma klientide suhtes."

Palvele selgitada, milles hoolsuskohustuse täitmine klientide ees seisneb, pank ei vastanud, viidates, et nad on juhtumit varasemalt juba põhjalikult kommenteerinud ning midagi uut neil lisada ei ole.

Mõni nädal tagasi kommenteeris Swedbank ERR-ile, et pank sekkus investorite üldkoosolekutel aktiivsemalt alates 2010. aastast, kui oli selge, et olemasoleva juhtkonna (mis kattus ka omanike ringiga) vedamisel äritegevuse jätkamine ei ole kuidagi investorite huvides.

"Järgnesid pikad ja vaevalised lahenduste otsingud. Lihtsamini öeldes – me aitasime oma investorite huvides, täites hoolsuskohustust, osta projektile lisaaega," ütles Roost siis.

Roost märkis mõni nädal tagasi ka, et tänaseks tekkinud olukord on kombinatsioon erinevate huvigruppide vastanduvatest huvidest: "Swedbank esindab endiselt enda portfellihalduse kliente, kelle nimel ka seni ettevõtte nõukogus toimetanud oleme. Ettevõttel on pidevalt olnud olemas maaportfell, mis võiks endiselt olla mõneaastases perspektiivis müüdav. Swedbank on ühena mitmest nõukogu liikmest leidnud, et ettevõtte juhataja oleks pankrotiavaldust esitades pigem kahjustanud võlakirjainvestorite huve. Pankrotimenetlus meie hinnangul kitsendab kõigi investorite võimalust mis tahes hüvitist saada. Eeldasime ja arvame ka täna, et ettevõtte rahulik likvideerimine andnuks investorite jaoks paremaid tulemusi."

Loe lisalugu ühe kliendi juhtimist siit.

 

Toimetaja: Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: