Majamüügi raha Rumeenia põldudesse. Kersti Madise lugu ({{commentsTotal}})

Üks mitmesajast Rumeenia tehinguga raha kaotanust on Kersti Madis, kes usaldas Swedbanki mantrana korratud rahustavat juttu, et maa väärtus on püsiv. Ta pole veel kaotanud lootust, et kohtust saabub õiglus.

2006. aastal müüs Kersti Madis oma ema maja maha. Teenis majamüügist 100 000 eurot, ent kuna alanud oli kinnisvarabuum ja inflatsioonitase oli kõrge, kaotas raha kiiresti väärtust. Seetõttu asus Kersti Madis koos oma poja Gleniga otsima võimalust, kuhu raha paigutada, nii et see väärtust ei kaotaks.

Nord Hill Real Estate'is (toonase nimega IPC Portfolio Holding BV) kuulis Madis Rumeenia võlakirjade emissioonist, kuhu teda nõustanud Siret Soom (nüüd Nuutmann) soovitas teha investeeringu, rõhutades, et maa on õige turvalisem investeering üldse. Kersti Madis investeeris võlakirjadesse 50 000 eurot.

2009. aastaks oli saabunud ülemaailmne finantskriis. Kersti Madise muretses oma tehingu pärast. Nord Hill Real Estate'is aga rahustati teda, et muretsemiseks pole põhjust, sest maatükkide väärtus kasvab: olgugi, et finantssektor kukub, aga maa on maa ja see on väärt investeering.

Alles 2011. aastal, kui Swedbank omandas täieliku kontrolli, hakkas välja tulema, et investeeringuga on asi mäda. Investorid said teada, et emissioon ei olnud edukas ja ühtegi maad ei ole õnnestunud müüa. Samuti selgus, et maade väärtus on soetamishinnaga võrreldes väga väike ning emitent on maksejõuetu.

Kersti Madis jagas seda infot oma Šotimaal pangandust õppiva poja Gleniga, kelles tekkis kahtlus, et ema rahaga on pahatahtlikult ümber käidud. Rumeenias olid analoogsed kelmusskeemid sel ajal massilised.

"Maa hind ei saa langeda 80 protsenti kuskil linnast väljas metsas. Seal on kaks v6imalust, kas nad kantisid selle raha kõrvale või tegid diili mingite kohalikega ja ostsid need maad ulme hinnaga," kirjutas poeg emale. "Ma ei usu isegi, et kinnisvarahinnad kuskil kesklinnades Rumeenias või uuselamurajoonides nii palju langenud on, sest Rumeenias ei olnud nii suurt kinnisvarabuumi kui USA-s. Seal on midagi mäda," tõdes poeg.

Kuna samal ajal kirjutas ajakirjandus GILD-i pettustest, mis kohtusse olid jõudnud, tundus skeem sarnane.

Võlakirjainvestorite koosolekul rahustas Swedbanki esindaja Rasmus Pikkani rahapaigutajaid, et pank on dokumendid läbi vaadanud ja kelmuse tunnuseid pole. Kersti Madis rahunes maha, sest pangaesindaja mõjus autoriteetsena ja usk, et raha õnnestub päästa, taastus, sest pank avaldas lootust, et kinnisvaraturg elavneb.

Järgnes aastaid vaikust. 2015. aastal valiti Glen Madis Nord Hill Real Estate'i nõukokku (ja hiljem ka võlgade hoidmiseks loodud keha Nord Hill Land Portfolio OÜ pankrotitoimkonda). Mida enam ta dokumentidega tutvus, seda enam sai selgeks, et pangal polegi huvi maid müüa, vaid üksnes pikendada võlakirju. Samuti süvenes temas veendumus kelmusest.

"Seis oli veel hullem, kui oskasin arvata," meenutab Glen Madis.

Kui Maria Mägi advokaadibüroo kaudu hakati võrdlema, mis hinnaga müüdi maad investoritele ning mis hinnaga need vahetult enne paarilt omanikult kähku kokku osteti, avanes kole vaatepilt - maad olid eelnevalt kokku ostetud keskmiselt 500 protsenti odavamalt.

Näiteks jaanuaris 2007 osteti maatükk 6000 euro eest ja seitse kuud hiljem juulis müüdi see investoritele fondi kaudu 631 000 euro eest.

"Kogu see fond ja see, mida Nord Hill Real Estate tegi, on täielikult kelmus," on Madis veendunud.

Glen Madis esitas 2016. aasta kevadel prokuratuuri kuriteoteate kelmuse kohta, ent sai vastuseks, et politseisse pidanuks pöörduma 2011. aastal, kui oli selgunud emitendi maksejõuetus.

Pankrotitoimkonna liikmena püüdis Madis Rumeenia maid realiseerida.

"Kasutasime erinevaid kinnisvarabüroosid, aga keegi polnud nõus neid müüki võtma, sest kõigile oli selge, et need on müüdamatud," jõudis Madis tõdemusele. "Mõned arendusmaa pähe müüdud põllutükid asusid teiste põldude keskel, kuhu ei vii muud teed kui traktoriga sisse sõidetud rada."

Madise hinnangul pikendas Swedbank võlakirjade tähtaega selleks, et saavutada viimaks aegumine ja vabaneda sellega vastutusest.

"Panga süü on see, et nende töötaja Kristel Meos oli algusest peale Nord Hill Real Estate'i nõukogu liige. Investorite ainsaks tagatiseks oli nõukogu pädevus, et see, mis on prospektis kirjas, vastab tõele. Meos andis allkirja kõikidele maaostuotsustele – tal oli vastutus kontrollida info tõelevastavust," selgitab Madis.

"See selgitab, miks pank võttis 2011. aastal käenduse üle ja asus investoreid rahustama – kui asi oleks avalikuks tulnud, oleks Meos olnud osapool ja jäänud süüdi. Kui fond oleks 2011. aastal läinud pankrotti, oleks kõigile olnud selge, et tegemist on kelmusega ja me oleksime pöördunud prokuratuuri. Süüdistuse oleksid saanud nii Meos kui võimalik, et ka pank. Pank ei pruukinud olla algusest peale kelmusest teadlik, aga kui nad pärast ülevõtmist nägid, mis riskid neid asjaolude ilmsikstulekuga ees ootavad, otsustasid seda infot teadlikult varjata," ütleb Madis.

Raha kaotanud Kersti Madis ei ole rahakaotusega leppinud ja loodab, et kohtus seatakse õiglus jalule.

Paraku on pank investorite hinnangul ka kohtus jätkanud venitamistaktikaga ning sisulist arutelu pole jõudnud tekkidagi. Esimesed kaks aastat on aga kohtus möödunud vaidlusele, kas hagi on aegunud (nagu arvab Swedbank) või ei (nagu arvavad rahast ilma jäänud investorid).

Maakohus jõudiski järeldusele, et nõue on aegunud, ringkonnakohus leidis, et aegumist pole. Nüüd vaeb küsimust riigikohus. Otsus peaks tulema 2. mail.

Swedbank ise on kommunikatsioonijuht Kristi Roosti hinnangul käitunud igati korrektselt: "Swedbank ei ole kunagi juhtinud Nord Hill Land Portfoliot ega selle Rumeenia kinnisvaraportfelli. Paljude investorite esindajana on Swedbanki töötaja osalenud ettevõtte nõukogu töös meie klientide huvides. Oleme aidanud otsida lahendusi, mis oleksid meie klientide huvides. Oleme täitnud ja täidame ka edaspidi hoolsuskohustust oma klientide suhtes."

Loe pikemat ülevaadet Rumeenia nuriinvesteeringu saagast siit.

Toimetaja: Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: