Võnnus taaselustati Läti ja Eesti jaoks ajalooline lahing
Lätimaal Võnnus lehvisid reedel Läti ja Eesti lipud ning õhtul taaselustati mõlema rahva jaoks ajalooline Võnnu lahing. Ka lõunanaabrid soovivad hakata tähistama Võnnu lahingus saavutatud eestlaste ja lätlaste ühise võidu järgi võidupüha.
Võnnu lahingu ajaloolised hetked tõid rahvani Läti sõjameeste klubi ja kaitseakadeemia kadetid. Reedel mängisid lätlased ka eestlasi. Järgmisel aastal, mil Võnnu lahingust möödub sajand, loodetakse kaasata ka mõni Eesti sõjaajaloo klubi, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Lahingu taaselustamise idee algatas nelja aasta eest ettevõtja Renars Sprogis. Eesti ja Läti said Võnnu lahinguis Landeswehri üle ühise võidu, kuid Sprogisele ja mitte ainult talle tundub, et seda päeva võiks Lätis rohkem väärtustada. Eestis ju nii on.
"Kuidas on võimalik, et Eesti sõjaväelased ja kogu Eesti rahvas tähistavad seda püha rohkem kui meie, lätlased?! Võitlus toimus ju siin. Seetõttu leian, et Võnnu lahingule tuleb anda vajalik au," ütles Sprogis.
Lätis praegu oma võidupüha polegi. Kui Eestis on Võidupüha 23. juunil, siis lätlased räägivad 22. juunist.
"Nii otsustas põhiseaduslik kogu 1921. aastal seda teemat arutades. Minu meelest pole põhimõttelist vahet, võidupüha võiks olla ka 23. juunil. Võime ka koos tähistada nii 22. kui ka 23. juunit. Järgmine päev on ju jaanipäev," ütles Läti ajalooarhiivi teadur, ajaloodoktor Janis Šilinš.
"See võit on ju saadud koos naabrite ja liitlastega. Seetõttu võiks see olla eriline püha," ütles Cesise ajaloo- ja kunstimuuseumi teadur, ajaloodoktor Talis Pumpurinš.
99 aasta eest tõi edu koostöö naabritega. Reedene sõjamasinate väljapanek viitas partnerite tähtsusele ka tänapäeval.
Toimetaja: Merili Nael