Radaja külas ei ela enam setu juurtega inimesi, ometi ei tahtnud näituse avamisele tulnud uudistajad pisikesse saali ära mahtuda. Selgus, et aastaringselt igapäevaselt avatud Radaja muuseum, millel on ka oma lehm, on nii piirkonna elanike kui ka turistide seas üsna menukas koht.

"Eelmisel aastal külastas meid üle 3000 inimese ja sel aastal ka, rahvas käib. Me näitame, kuidas elab ja elas seto rahvas, räägime oma riietest ja kommetest, millega me tegelesime ja tegeleme ning lõpus pakume muidugi kõigile saiakesi ja teed," kirjeldab Radaja muuseumi perenaine Malle Bogatšova.

"Setomaa fotodel 1918-2018" on aga fotosari, kuhu on valitud fotod iga viie aasta tagant alates Vabadussõjast kuni Setomaa valla moodustamiseni aastal 2018. Näitus on osa EV100 kultuuriprogrammist. 

Näituse kokkuseadja eesmärgiks oli, et kajastatud oleksid kõik olulisemad Setumaaga seotud sündmused ja kohad.

"Siin on väga palju inimestele, kes tahavad natuke teada saada ja tervikut luua, just see, et ei ole Vene poole Setomaa ja Eesti poole Setomaa, vaid on üks tervik. Seda tervikut püüan sellega rõhutada," selgitas näituse kuraatori, Seto Instituudi eestvedaja Ahto Raudoja.

Siiski pole aga näitusel eksponeeritud fotode põhjal täielikku tervikpilti võimalik ette saada.

Ehkki kokku koguti fotosid 21, tuli ka näituse kokkupanijale endale Radajal üllatusena, et näitusele on neist välja pandud vaid 12.

"Teine maailmasõda, uue piiri moodustamine, Eesti Vabariik on välja jäänud," loetles Raudoja. Lisaks mõned ilusad vaated Petserist.

Muuseum nimetati kuraatorile põhjuseks ruumipuudust.