Kuressaare linnus saab pukktuuliku esialgu kaheks-kolmeks aastaks ({{commentsTotal}})

Kuressaare saab endale esimese Eesti linnana töötava pukktuuliku. Piiskopilinnuse vallile püstitatava tuuliku suhtes pole aga veel selge, kas tegemist on püsiva ehitisega, või tuleb tuulik sealt paari aasta pärast mujale viia, sest Saaremaa vald annab tuuliku jaoks välja ajutise ehitusloa, kaheks-kolmeks aastaks.

Muinsuskaitseamet ja Saaremaa muuseum on seda meelt, et Altia Eesti poolt saaremaale 35 000 euro eest rajatav juba seitsmes pukktuulik võiks asuda just Kuressaare kindluse läänebastionil, sest just selles kohas on see ka kunagi 17. sajandil olnud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kindlus ei ole ju ainult muuseum ja bastionid. Vaid ka garnison ja hulk inimesi, kes siin elasid ja töötasid igapäevaselt. Kusagil olid nende elukohad, toidulaod, soolakeldrid, välipeldikud, köögid. See kõik ongi loomulik osa kindlusest kui sellisest. Ja tuulik käib täpselt sinna hulka. Ta on üks osa kindluse loogilisest elust," selgitas Saaremaa muuseumi projektijuht Tõnu Sepp.

Saaremaa vallavalitsus aga ei poolda seda, et sellesse kohta ilma detailplaneeringuta saaks tuuliku püstitada.

"See ikka visuaalselt väga palju muudab muuseumi välisvalli pilti ja kogu visuaalset poolt. Mingit alalist luba me sellele anda ei taha praegu ja anname ajutise loa, kuna selle kahe-kolme aasta jooksul peaks selguma, kuidas see vastu võetakse, kuidas sellega harjutakse ja kas ta sobib siia või ei sobi. Aga vähemalt esialgne arvamus oli kõigil vallavalitsuse spetialistidel, et see ei sobi siia," rääkis Saaremaa valla abivallavanem Mart Mäeker.

Saaremaa vanade, samasse perioodi jäävate tuulikute jooniste järgi rajatava tuuliku iseloomustamiseks piisab hiidlastest tuulikumeistritel esialgu kahest sõnast.

"See tuleb selline matasakas ja nunnu!" sõnas tuulikumeister Viktor Tammsaar.

Tuuliku korpus ja sisustus on hiidlastel oma saarel juba valmis ehitatud ja paari nädala pärast tuuakse see kohale ja pannakse Kuressaare merepäevade ajaks, augusti alguseks üles. Kas püsivalt või ajutiselt - see meistritele eriti muret ei tee.

"Ajalooliselt on ju ka tuulikuid ehitatud, ostetud, müüdud, teisaldatud, pärandatud. Tuulik ei ole kunagi olnud kinnisvara," lausus tuulikumeister Tammsaar.

Aga Saaremaa muuseum näeks ikkagi, et tuulik sinna nö oma elu lõpuni paika jääks.

"Ja suurte ürituste aegu me saame siis teha siin sellist näidisesinemist, et paneme tuuliku tööle ja jahvatame jahu!" ütles muuseumi projektijuht Sepp.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: