ERR.ee jätkab eelseisvate riigikogu valimiste eellugude sarja. Kui 16. juunil võtsime fookusesse Harju- ja Raplamaa ringkonna, siis nüüd Tallinna teise ehk Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita valimisringkonna. Selle ringkonna tähtsus kasvab, sest järgmistel riigikogu valimistel läheb seal jagamisele varasema 12 mandaadi asemel 13. Seda on vaid üks mandaat vähem kui Eesti suurimas, Harju- ja Raplamaa valimisringkonnas.

Kas Kõlvart "teeb Savisaart"?

Aastaid on selles piirkonnas kandideerinud ja teinud (kasvavalt) puhta töö Edgar Savisaar. Viimastel riigikogu valimistel märtsis 2015 kogus Savisaar seal 25 057 häält (neist 19 094 Lasnamäel). 2011 oli Savisaare saak täpselt 23 000 häält (Lasnamäel 17 173) ja 2007. aastal 18 003 häält (13 750 Lasnamäel). Täna võib 99-protsendise tõenäosusega öelda, et Savisaar järgmistel valimistel Keskerakonna ridades ei kandideeri. Võtmeküsimus on, kuidas käitub vene valija, kes selles ringkonnas tooni annab?

Kuigi Keskerakond pole seda ametlikult veel otsustanud, saab nende esinumbriks selles ringkonnas suure tõenäosusega Mihhail Kõlvart. Eelmistel riigikogu valimistel kandideeris Kõlvart Tallinna esimeses ehk Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosas ning sai sealt 10 996 häält. Viimastel kohalike omavalitsuste volikogude valimistel kandideeris Kõlvart aga juba Lasnamäel. Tulemuseks oli 24 668 häält ja seljavõit, sh Savisaare enda üle.

Tõsi, riigikogu valimistel on nn vene hääle kaal väiksem, sest riigikogu valimistel saavad valida vaid Eesti kodanikud. Samuti ei pruugi Kõlvart saada valdavalt eestikeelses Kesklinnas ja Pirital nii palju hääli kui Savisaar (kokku ca 4000 häält viimastel valimistel). Kuid siiski poleks üllatav, kui Kõlvart kogub numbriga 2 algava häältesaagi ja Keskerakonna edulugu selles valimisringkonnas jätkub.

Reformierakonna kahvel

Eestlastest valijate seas suurimat toetust omav Reformierakond on selles ringkonnas mõneti kahvlis. Eelmistel valimistel peaministrina Harju- ja Raplamaal kandideerinud Taavi Rõivas on mitmel pool avalikult kuulutanud, et kandideerib sel korral just Tallinna teises valimisringkonnas. Selle jutu varjatud alatoon on, et just temast peaks saama ringkonna esinumber.

Samas pole Rõivase ambitsioon mitte riigikogu, vaid mai lõpus toimuvad Europarlamendi valimised. Kas sellisel juhul on tark ta esinumbriks seada, on paras pähkel oravate kampaaniastrateegidele.

Võrrandi teeb keerukamaks ka asjaolu, et aastaid on selles ringkonnas Reformierakonna esinumbrina kandideerinud Keit Pentus-Rosimannus. Ta tahaks seda ilmselt uuesti, kuid tema kahjuks räägib asjaolu, et pärast mitmeid juhivahetusi erakonnas ja Rain Rosimannuse mõju kahanemist, ei ole tal enam parteis nii suurt toetajaskonda. Sellele viitasid ka viimased erakonna juhatuse valimised, kus Pentus-Rosimannust edu ei saatnud.

Lõpetuseks pole välistatud ka "kolmas tee". Erakonna uus esimees Kaja Kallas on lubanud tuua poliitikasse uusi inimesi, mistõttu võib just neist keegi saada endale esinumbri koha. Mis mõistagi tähendaks mõne mõjuka erakonnaliikme solvumist.

Sotsid mängivad vene nimele

56 protsenti selle ringkonna võimalikest valijatest tuli eelmisel korral Lasnamäelt, 33 protsenti Kesklinnast ja 11 protsenti Piritalt. Ehk vene hääle kaal on selles ringkonnas oluline. Samas julgevad teistest erakondadest otseselt Keskerakonnaga vene häälte nimel konkureerida vaid sotsiaaldemokraadid, kes panevad oma erakonna esimehe Jevgeni Ossinovski välja just selles ringkonnas.

Sotside kaalutluse aluseks on tõsiasi, et ilmselt ei saaks Ossinovskil Eesti suurimas ringkonnas, Harju- ja Raplamaal vastu Jüri Ratasele ja Kaja Kallasele. Kuid Marina Kaljuranna seal üles seadmine Kaja Kallase vastu on põnev intriig nii tema ühist ajalugu Reformierakonnaga kui ka viimaseid presidendivalimisi silmas pidades.

Ossinovski kandideerimine ringkonnas, kus on Ida-Viru järel suurim venekeelsete valijate osakaal, on loogiline, kuid ei pruugi tuua edu. Eelmistel valimistel kandideeris Ossinovski Ida-Virumaal ja sai seal loodetust oluliselt vähem ehk 2784 häält. Ehk ainuüksi vene nimi vene valija seas ei tööta. Rohkem töötab erakonna nimi ja siin jäävad sotsid selgelt Keskerakonna brändile alla. Seetõttu poleks üllatav, kui Ossinovski saab Kesklinnast rohkem hääli kui Lasnamäelt.

Sester või Ladõnskaja?

Isamaa valikute puhul tasub minna tagasi aastasse 2015 kui nende esinumber selles ringkonnas oli Viktoria Ladõnskaja-Kubits ja teine Sven Sester. Valimistulemus oli dramaatiline - hääli loeti mitu korda üle ning Ladõnskaja-Kubits kogus vaid ühe hääle enam kui Sester ja pääses otse parlamenti.

Väidetavalt pakkus Isamaa nüüd Ladõnskaja-Kubitsale esinumbri kohta Ida-Virumaal, millest ta aga loobus. Ehk ta tahab kandideerida taas Tallinna teises, mis sisaldab Lasnamäe ehk vene valijaid (kus ta kandideeris ka kohalike omavalitsuste volikogude valimistel).

Seda sama piirkonda ja esinumbri kohta tahab ka Sester. Esinumbri koht ringkonnas on oluline sellepärast, et see annab teatava võimenduse häältele. Nagu näitasid eelmised valimised, on vahel otsustav ka üks hääl. Olukord on aga vahepeal Sesteri kasuks muutunud, sest tänavu märtsis valiti ta Isamaa (tollal IRL-i) Tallinna piirkonna juhiks seda pikalt juhtinud Siim Kiisleri asemel.

Kuigi paljusid pani kulmu kergitama, et just Sester tuli sel nädalal välja vene kooli eestikeelseks muutmise jutuga, ei pruugi see olla päris juhuslik. Arvestades, et Kõlvart teeb venekeelsete valijate seas puhta töö, on ülejäänud erakondade jaoks olulisim mängida end välja tema peamise vastandina. Vene kooli eestikeelseks muutmine on kindlasti jõuline märguanne, iseküsimus, kui usutavalt see Sesteri suust öelduna kõlab.

Veel üks Helme

EKRE on suutnud parlamendiparteidest valimiste vahelisel ajal enim oma toetust kasvatada. Ehkki EKRE bränd on "kuum", napib neil tuntud nimesid. See on ka põhjus, miks erakonna esimees Mart Helme kaalub Pärnumaal kandideerimisest loobumist ning tulla välja rohkem mandaate andvates Harju- ja Raplamaal või ühes kolmest Tallinna ringkonnast.

EKRE esinumbriks Tallinna teises ehk Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita ringkonnas võib tõusta ka Mart Helme abikaasa Helle-Moonika Helme, kes kandideeris viimastel kohalikel valimistel Kesklinnas ja sai valituks osutumiseks vajalikud 1501 häält.

Vabaerakond on ilmselt üks viimaseid, kes oma kaardid esinumbritega avab. Praegu on teada vaid see, et kui erakonna esimees Andres Herkel kandideeris eelmisel korral just selles ringkonnas ja kogus korralikud 4227 häält, siis eelseisvatel valimistel kandideerib Herkel Tallinna esimeses (Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa).

Kui liikumine Eesti 200 peaks otsustama parteistuda ja eelseisvatel riigikogu valimistel välja minna, siis on ka neil oma sõna sekka öelda, kuid ükskõik kui tugevalt nad Kristina Kallase juhtimisel integratsioonitrummi ei taoks, pole ka neil jõudu vene valijaid Keskerakonnalt ära võtta. Ning pigem tiheneb konkurents eestikeelsete valijate häälte pärast ja seda pigem nišis, kus on praegu Sotsiaaldemokraatlik erakond ja Vabaerakond.

Järgmised riigikogu valimised toimuvad 3. märtsil 2019.