Hiljuti enda südames sotsiaaldemokraatliku sädeme leidnud Marina Kaljurand ei soostunud esimestes intervjuudes avaldama, kus ta valimistel kandideerib, kuid ERR-ile teadaolevalt saab just temast sotside esinumber Harju- ja Raplamaal.

Marina Kaljuranna Harju- ja Raplamaal üles seadmine on intrigeeriv, sest varem on seal oma kandideerimise soovist teatanud Reformierakonna uus esimees Kaja Kallas. Kaljurannal on isiklik lähiminevik välisministri ja presidendivalimiste ajast just Reformierakonnaga, kuigi erakonna liige ta polnud.

Sotside esimees Jevgeni Ossinovski kandideerib sel korral Tallinnas, suure tõenäosusega Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita ringkonnas. Selle ringkonna tähtsus kasvab, sest see saab ühe mandaadi eelmiste valimistega võrreldes juurde ning nüüd läheb seal jagamisele 13 mandaati.

Eelmistel valimistel Harju- ja Raplamaal kandideerinud ning sotsidele 4969 häält toonud Sven Mikser kandideerib samuti Tallinnas, kuid Ossinovskiga erinevates ringkondades.

Kallas ja Ratas sihivad viiekohalist numbrit

Kaja Kallasele saab oluline olema ka see, milline tuleb tema häältesaak võrreldes Taavi Rõivase omaga eelmistel valimistel märtsis 2015. Rõivas kandideeris siis Reformierakonna esimehena samuti Harju- ja Raplamaal ja kogus 15 881 häält, mis oli ringkonnas selgelt parim ja jäi üleriigiliselt alla vaid Edgar Savisaare häältesaagile Lasnamäel.

Lisaks Kaja Kallasele on varasemast teada, et Harju- ja Raplamaal kandideerib Keskerakonna esimees, peaminister Jüri Ratas. Ratas kandideeris ka eelmistel valimistel selles piirkonnas ja sai tollal 7932 häält. Nüüd, erakonna esimehena peaks häältesaak tulema viiekohaline number, kuid konkurents on eelmise korraga võrreldes isegi tihedam.  

Erakondade toetusreitingutes eelmiste valimistega võrreldes enim üles rühkinud EKRE pole veel lõplikult otsustanud, kes nende esinumbriks Harju- ja Raplamaal saab, kuid suure tõenäosusega on selleks ka eelmistel valimistel samas kandideerinud Henn Põlluaas. Tema sai eelmisel korral 4309 häält, mis oli väga hea tulemus ja ühes suurusjärgus samas kandideerinud Sven Mikseri (SDE) ja Juhan Partsiga (tollal IRL). Nüüd on EKRE latt ja lootused kõrgemal.

Isamaa senised nimed jooksid minema

Isamaa oma esimeest Helir-Valdor Seederit Harju- ja Raplamaale välja ei pane, sest tema kandideerib oma koduringkonnas Järva- ja Viljandimaal.

Eelmistel valimistel kandideeris Isamaa (siis veel IRL-i) esinumbrina Harju- ja Raplamaal Juhan Parts ja teisena Marko Mihkelson, kellest esimene lahkus poliitikast ja teine erakonnast. Tagasi oma juurte juurde ehk Keskerakonda lahkus ka samas ringkonnas kandideerinud Aivar Riisalu.

Suure tõenäosusega seab Isamaa Harju- ja Raplamaal esinumbrina üles emma-kumma oma ministritest ehk kas Toomas Tõniste või Jüri Luige. Kuivõrd Luik ei ole kunagi olnud suur kampaaniatel osaleja, siis pigem Tõniste.

Lõplikult otsustamata on ka Vabaerakonna seis, kelle esinumbrina kandideeris eelmine kord Harju- ja Raplamaal väga edukalt Artur Talvik, kes sai 7308 häält ja edestas selgelt näiteks massiivse kampaaniaga silma paistnud IRL-i esinumbrit Juhan Partsi (4208 häält). Talvik jõudis vahepeal tõusta Vabaerakonna esimeheks, aga siis nii sellelt kohalt kui ka erakonnast lahkuda. Erakonna esimees Andres Herkel soovib, et Talvik kandideeriks tuleva kevade valimistel Vabaerakonna nimekirjas ja uuesti just Harju- ja Raplamaal.

Herkel ise kandideerib Tallinnas kas esimeses (Haabersti, Põhja-Tallinn, Kristiine) või teises (Kesklinn, Lasnamäe, Pirita) ringkonnas.

Kui Eesti 200 peaks sügisel otsustama erakonnastuda ja samuti valimistel oma kandidaadid üles seadma, tiheneb niigi tihe konkurents Harju- ja Raplamaal veelgi. Oma sõna tahavad sekka öelda ka Rohelised.

Eelmistel riigikogu valimistel oli Harju- ja Raplamaal valijaid nimekirjas 129 068, kellest valimas käis 88 279 ehk 68,4 protsenti. Suurimad häältekogujad eelmistel valimistel selles ringkonnas olid Taavi Rõivas, Jüri Ratas ja Artur Talvik. Harju- ja Raplamaal läheb ka eelseisvatel valimistel jagamisele enim ehk 14 mandaati.