ERR-i veebitoimetus jätkab artiklitesarja, kus tutvustame riigikogu valimiste eel erinevaid valimisringkondi ja seal üles seatavaid kandidaate. Seekord võtame ette kandideerijatele ühe keerulisema, viienda ehk Hiiumaa, Läänemaa ja Saaremaa valimisringkonna. Keerukaks teeb seal kandideerimise asjaolu, et saarlased ei anna naljalt hääli hiidlastele ja hiidlased saarlastele; ning sama ka mandrimeeste- ja naistega, kes eelistavad esmajoones oma, Läänemaa inimesi.

Eelmistel riigikogu valimistel hääletas Hiiumaal 3222 (ca 15 protsenti kogu ringkonnast), Läänemaal 8405 (ca 35 protsenti) ja Saaremaal 11 110 (ca 50 protsenti) inimest. Ehk Saaremaa valijate hääl on selles ringkonnas mõjukaim. Seda teavad ka erakonnad, kes panustavad just saarlastest kandidaatidele, seades neid ringkonnas kõrgematele kohtadele.

Teine variant on tuua mõni üle-eestilise tuntusega kandidaat, kes suudab ühtlaselt korjata hääli igast kolmest maakonnast. See on ka õnnestunud - näiteks Mart Nutt (Isamaa) pääses nii 1999. aastal parlamenti, ehkki tal ühegi kolme maakonnaga isiklikku seost polnud.

2015. aasta valimistel pääses kuue mandaadiga viiendast ringkonnast parlamenti neli Saaremaa taustaga poliitikut - Urve Tiidus ja Kalle Laanet Reformierakonnast, Hannes Hanso Sotsiaaldemokraatlikust erakonnast ning Raivo Aeg Isamaast (toona IRL). Läänlastest pääses parlamenti vabaerakondlane Andres Ammas ning üle-eestilise taustaga kandidaatidest keskerakondlane Enn Eesmaa (kui Kalev Kallo siirdus aprillis 2015 Tallinna volikogu esimeheks, pääses kaks kuud pärast valimisi sellest ringkonnast riigikogusse ka teine keskerakondlane Jaanus Karilaid).

Hiidlastest parima tulemuse teinud Tarmo Mänd (Reformierakond) aga Saaremaalt ja Läänemaalt sisuliselt üldse hääli ei saanud ning riigikokku ka ei pääsenud. Mänd sai Hiiumaalt tublid 1160, kuid Saaremaalt ja Läänemaalt kokku vaid 73 häält.

Haldusreform viis kaks valda

Võrreldes eelmiste valimistega on vahepeal toimunud Eestis üks oluline muutus ehk haldusreform. Ja see kinnistab Saaremaa juhtrolli selles ringkonnas veelgi.

Nimelt otsustasid haldusreformiga liituda kaks Läänemaa valda (Lihula ja Hanila) ning kaks Pärnumaa valda (Koonga ja Varbla). Nii tekkinud Lääneranna vald otsustas aga minna Pärnumaa alla. Läänemaa kaotas sellega üle 3500 elaniku.

Algselt peljati, et see võib viia niigi vaid kuue mandaadiga ringkonnast ühe mandaadi ära. Kuigi mandaatide jaotus ringkonniti kinnitatakse ametlikult alles pärast seda kui president valimised välja kuulutab (milleks on tal aega 2. detsembrini), jääb vabariigi valimiskomisjoni poolt 1. aprilli seisuga tehtud arvutuste järgi viienda ringkonna mandaatide arv samaks ehk kuuele. Ehk see hirm on nüüd maas.

Kuid haldusreformi mõju on siiski sellele ringkonnale olemas. Kui varem oli hiidlasest kandidaadil sisuliselt võimatu parlamenti pääseda, muutuvad edaspidi keerukamaks ka Läänemaa taustaga kandidaadi võimalused, kuna läänlastest valijate hulk kahe Pärnumaa alla siirdunud valla tõttu ka vähenes. Näiteks 2015. aastal käis Lihula ja Hanila vallast kokku valimas üle 1800 inimese. Läänemaa valijate osakaal ringkonnas kahaneb (sõltuvalt muidugi ka valimisaktiivsusest) laias laastus 35 protsendilt 30-le.

Saarlased jäävad tooni andma

Seetõttu näeme eelseisvatel valimistel, et viienda ringkonna kandidaatide seas annavad endiselt tooni saarlased. Ehkki ametlikult pole parteid veel omi kandidaate kinnitanud, on mingid võimalused siiski juba teada.

Reformierakonna poolt seatakse üles Kalle Laanet ja Urve Tiidus. Kolmandaks numbriks võib tõusta Hiiumaalt Peep Lillemägi, kes valiti 1. juulil Reformierakonna Hiiumaa piirkonna esimeheks ja kes alustas oma kampaaniat Hiiumaa parvlaevaühenduse kriitikaga. Teada on ka see, et läänlastest oravaid varem vedanud Lauri Luik enam riigikogusse ei püri.

Keskerakond panustab Enn Eesmaale ja Jaanus Karilaiule, nende järel tulevad saarlasest ettevõtja Mihkel Undrest ja hiidlasest koolijuht Antti Leigri, kes hiljuti Keskerakonnaga liitus ja kellelt partei ootab seni Keskerakonnale kasinat toetust toonud Hiiumaal tugevamat esindatust-tulemust.

Sotsid seavad üles Kuressaare linnapea Madis Kallase ja Hannes Hanso. Vaadates viimaseid kohalike omavalitsuste volikogude valimiste (KOV) tulemusi suures Saaremaa vallas, on kindlasti paremad võimalused esinumbriks saada Kallasel. Kallas sai KOV-valimistel 1053, Hanso aga 110 häält. Kallas edestas isiklikult häältesaagilt selgelt ka teiste erakondade tippe (sh Laanetit, Tiidust, Undresti).

EKRE panustab Helle-Moonika Helmele, kes kohalikel valimistel kandideeris Tallinnas. Nimekirjas näeme ilmselt ka tuntud meremeest Mart Saarsod. Spekuleeritakse, et EKRE-ga võib ühineda riigikogu valimiste eel mitmeid tuntud nimesid ning selle ringkonna puhul on räägitud ajaloolasest Jaak Valgest, kes elab Saaremaal.

Isamaa esinumbriks jääb Raivo Aeg ja Vabaerakonnal ilmselt Enn Meri. Arvestadses, et kohalike volikogude valimistel Isamaal suures Saaremaa vallas volikokku pääseda ei õnnestunud, on nende jaoks ka ühe mandaadi saamine sel korral äärmiselt keeruline. Veelgi keerulisem on Vabaerakonna seis pärast Andres Ammase ootamatut surma.

Eesti 200 võimalustest selles ringkonnas pole enne nende erakonnastumise otsust põhjust suurt rääkida. Tõsi, poliitilistes kuluaarides on spekuleeritud, et kuna selle liikumise tuumiku moodustavad tudengikorporatsioon Sakala liikmed, võib samasse korpi kuuluv Saaremaalt pärit sots Hanso sellega liituda. Seda enam, et ta on läinud viimasel ajal partei peajoonega korduvalt vastuollu. Kuid see võib olla lihtsalt ka südasuvises leitsakus konkurentide poolt üleskeerutatav poliitiline tolm.

Eelseisvad riigikogu valimised toimuvad 3. märtsil 2019.

Varasemalt on samas artiklitesarjas ilmunud:

- ülevaade Harju- ja Raplamaa ringkonnast

- ülevaade Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita ringkonnast