"Meil oli küll reedel osanikega koosolek, aga mitte midagi muud otsustada ei osatud, kui ära oodata riigilt ametlik seisukoht või mingisugune ametlik dokumentatsioon, et kas ja kuidas ja millal seda nüüd lõpetama hakatakse," ütles Est-Fori üks juhte Margus Kohava esmaspäeval ERR-ile.

Küsimusele, kui tõenäoline on, et Est-For ise eriplaneeringu tagasi võtab, Kohava ei vastanud. "Praegu ainuke otsus, mis osanike poolt tehtud on, on oodata ära valitsuse kirjalik otsus selle lõpetamise kohta ja siis edasi vaadata," lausus ta.
Valitsuse ja riigihalduse ministri Janek Mäggiga Kohava sõnul suhtlust olnud ei ole.

"Ainult meedia vahendusel. Me rohkem ei tea, me kohtunud ei ole. Meile enne tänast kohtumised ei sobinud. Ja niipalju kui ma meediast olen lugenud, siis minister ütles, et temal kohtumiseks vajadust ei ole," rääkis Kohava.

Kohava ei kommenteerinud ka seda, kas põhimõtteliselt võiks Est-For-ile sobida ka variant, kus tehas ehitataks kuhugi mujale Eestis, näiteks Ida-Virumaale.
"Ei saa midagi sellist kommenteerida. Ainuke seisukoht tõesti, mis reedesel osanike koosolekul jäi, oli, et kõigepealt ootame ära valitsuse kirjaliku otsuse selle lõpetamise kohta ja siis mõeldakse edasi," kordas Kohava.

Riigihalduse minister Janek Mäggi ütles reedel ERR-ile, et valitsuse otsus tuleb tõenäoliselt kahe-kolme kuu pärast.

"Tänase seisuga rahandusministeeriumi ametnikud valmistavad ette valitsuse otsusest tulenevalt eriplaneeringu lõpetamise põhjendusi ja kui need põhjendused on koos, siis me tutvustame neid Est-Forile ja siis järgneb sellele valitsuse otsus," ütles Mäggi.

Mäggi rääkis, et valitsus on teinud ettevõtjatele ettepaneku, et nad võiksid kaaluda asukoha suhtes ümber mõtlemist.

"Eestil on igaljuhul huvi, et suured investeeringud Eestisse tuleks. Aga teisest küljest, meil ei ole huvi teha seda iga hinnaga. On väga palju räägitud, et Eesti justkui ei väärinda puitu - see on täiesti vale jutt. Eestis on väga tugev puidutööstus, meil on väga palju tublisid ettevõtteid," sõnas minister.

"Ma arvan, et Eestis on ettevõtlusvabadus heal tasemel, ettevõtjad tegelevad ettevõtlusega, riik tegeleb riigi haldamise ja juhtimisega. Me ei saa kellegile ette kirjutada, et kus ja kuidas nad peavad oma äri tegema, aga me peame ikkagi arvestama Eesti 1,3 miljoni elaniku huvidega," ütles Mäggi veel.