Eelnõu väljapaistvam eesmärk on anda väikeaktsionäridele õigus nõuda ettevõttelt sunniviisiliselt dividendide maksmist - seda saaks edaspidi maha hääletada vaid osanike 75-protsendiline häälteenamus.

Eelnõu algataja sotsiaaldemokraat Liisa Oviir põhjendas ettepanekut sellega, et Eestis on ette tulnud olukordi, kus enamusosanike õigus pole mitte ainult ülekaalus, vaid ka väikeaktsionäride õigused on oluliselt piiratud, kirjutab Postimees.

Riigikogu õiguskomisjoni liige reformierakondlane Valdo Randpere nimetas eelnõu "surnud kassiks, keda sotsiaaldemokraadid on juba pikemat aega üritanud komisjoni uksest sisse tarida".

"See nali algas siis, kui Anastassia Kovalenko hakkas ilmuma Rainer Vakraga ühele pildile Facebookis. Seejärel astus Kovalenko juba [sotsiaaldemokraatlikku] erakonda ja siis taheti järsku kangesti tulla väikeaktsionäride teemat õiguskomisjoni arutama," meenutas Randpere. Kovalenko ise eitab sellist seost.

Liisa Oviir ütles Eesti Päevalehele, et eelnõu on sündinud paljude autorite koostöös ja pole vaid tema "lapsuke". "Mina olin kokkukirjutaja, kuna mul on veidi juriidilist tausta. Vabaerakond kirjutas pea täies koosseisus alla, aga kõigis kuues erakonnas on neid, kes lubasid poolt hääletada," märkis ta.

Oviir rõhutas ka, et sarnaseid ettepanekuid on läbi aastate korduvalt välja käidud.

Eelnõule kirjutasid alla sotsiaaldemokraadid Liisa Oviir, Heljo Pikhof, Hardi Volmer, Hannes Hanso, Rainer Vakra, Barbi Pilvre, Inara Luigas, Tanel Talve ja Marianne Mikko, keskerakondlased Oudekki Loone, Heimar Lenk ja Marika Tuus-Laul, vabaerakondlased Enn Meri, Külliki Kübarsepp, Andres Herkel, Krista Aru, Monika Haukanõmm ning Vabaerakonnast välja astunud Artur Talvik, samuti EKRE ridadesse kuuluvad Jaak Madison, Uno Kaskpeit ja Henn Põlluaas.

Tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar ütles Äripäevale, et sunddividend ja aktsionäride sundväljaost ei ole kooskõlas tänase äripraktikaga. Samuti on ta veendunud, et muudatustel on olulised kõrvalmõjud.

"Väikeaktsionäre hakatakse vältima, see on kindel. Suuromanikel on kasulikum edaspidi leida teised finantseerimisallikad -riskid, et ettevõtet ei saa enam mõistlikult strateegiliselt juhtida, muutuvad liiga suureks. Seega, kaitstes justkui väikeaktsionäre, tehakse neile suure tõenäosusega karuteene," ütles Tamsar ajalehele.

Eelnõu vastu on ka kaubandus-tööstuskoda.

Kovalenko: sain eelnõust teada selle nädala neljapäeval

Kovalenko ütles ERR-ile antud intevrjuus, et tema perekond sellele eelnõule kaasa aidanud ei ole ja ta ise sai sellest teada alles selle nädala neljapäeval.

"Paljud need, kes on selle vastu, üritavad öelda, et seal on kuidagi minu käsi mängus, siis teiselt poolt käib ka väga tugev lobitöö. See eelnõu on pikka aega olnud ka varem laual, aga iga kord on see ka suure lobitöö pärast mitte läbi läinud. Tuleb aru saada, et hästi palju meie seadused sõltuvad suuromanike lobitööst. See on probleem, mis meil Eesti riigis on," rääkis Kovalenko.

Ta rääkis, et avalikkuses on eelnõud vääriti mõistetud, sest tegemist ei ole sunddividendidega.

"Sunddividend tähendab, et tegemist on tõesti mingite kohustuslike maksetega, mida ettevõte peab kõikidele omanikele maksma. Aga, mis puudutab seda seaduseelnõud, siis absoluutselt sellist asja ei ole. Sätestatud on see, et kui varem piisas 51 protsendist, kes ütlevad, et ei, me ei soovi seekord dividende maksta ja me näiteks investeerime, siis nüüd on lihtsalt see protsent viidud natuke kõrgemale. Samamoodi võib dividendide maksmisest keelduda, lihtsalt selleks on vaja nüüd 75 protsenti," kommenteeris Kovalenko.

Kovalenko nimetas seda väikeaktsionäride kaitsmiseks.