Riigikogu keskerakondlasest õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid ütles BNS-ile, et eelnõu läheb 8. novembril riigikogu täiskogus esimesele lugemisele ettepanekuga see menetlusest välja hääletada.

Komisjoni esimehe sõnul olid kõik poliitilised jõud antud otsusega nõus, vaid Vabaerakond jäi erapooletuks.

Karilaid lisas seejuures, et kuigi eelnõul oli palju algatajaid, siis oli keeruline leida inimesi, kes seda komisjoni ees tutvustaksid. Samas olid õiguskomisjoni istungil kohal justiitsministeeriumi, rahandusministeeriumi ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindajad.

Äriseadustiku muutmise seaduse algatasid 13. juunil Liisa Oviir (SDE), Enn Meri (EVA), Külliki Kübarsepp (EVA), Jüri Adams (EVA), Heljo Pikhof (SDE), Oudekki Loone (KE), Andres Herkel (EVA), Heimar Lenk (KE), Marika Tuus-Laul (KE), Krista Aru (EVA), Monika Haukanõmm (EVA), Hardi Volmer (SDE), Hannes Hanso (SDE), Artur Talvik (EVA), Henn Põlluaas (EKRE), Rainer Vakra (SDE), Jaak Madison (EKRE), Uno Kaskpeit (EKRE), Barbi Pilvre (SDE), Inara Luigas (SDE), Tanel Talve (SDE) ja Marianne Mikko (SDE).

Eelnõu kohaselt muudetaks dividendide maksmise korda ja lisataks loetelu teabest, mille andmisest osanikule või aktsionärile ei tohi juhatus keelduda. Eelnõu järgi antaks aktsionäridele ja osanikele õigus ühingust välja astuda, kui osanike või aktsionäride vaheliste suhete või otsuste tagajärjel on toimunud märkimisväärsed muudatused äriühingus.

Samuti nähakse eelnõuga ette, et kui kohus on tunnistanud üldkoosoleku otsuse kehtetuks põhjusel, et selle poolt antud hääled on seaduse või põhikirjaga vastuolus, ei arvestataks neid hääli üldkoosolekul esindatuse määramisel. Ühtlasi saaksid eelnõu kohaselt osanikud ja aktsionärid nõuda nõude esitamise otsustamist ning selleks äriühingule esindaja määramist kohtu poolt.