Keskkonnaminister Siim Kiisler (Isamaa) ütles ERR-ile, et praegu asub Paldiskis radioaktiivsete jäätmete vaheladustamise paik ning tuumaallveelaevade õppekeskuse reaktorisektsioonid, mis on vaja lammutada ja lõppladustada.

Ladustamist vajavad NSVL-i päritolu jäätmed

1960. aastatel rajati Nõukogude laevastiku tuumaallveelaevade õppekeskus, milles oli kaks tuumareaktorit. Nende töö seisatati 1989. aastal ning tuumakütus eemaldati sealt viis aastat hiljem. Endisele tuumaobjektile jäävate radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise ning tuumareaktorite lammutamise eest jäi vastutus Eesti Vabariigile.

Kiisler tõi välja, et peale NSVL-i lagunemist pakkus Venemaa Eestile, et nad vastutavad ise jäätmete käitlemise ning reaktorite lammutamise eest. Seda aga tingimusel, et Vene väed jäävad 2000. aastani Eestisse. Toonane valitsus sellega nõus ei olnud ning Vene väed lahkusid Eestist koos Paldiski tuumakütusega, jättes aga radioaktiivsed jäätmed Eestisse.

Ligi 95 protsenti Eestis asuvatest radioaktiivsetest jäätmetest on ajaloolise päritoluga. Valdavalt on need pärit Paldiski tuumaobjektilt ja endisest Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidlast. Tänapäeval tekib Eestis radioaktiivseid jäätmeid keskmiselt 0,85 kuupmeetrit aastas. 

Ladustamist vajavad peamiselt Paldiski vaheladustuspaigas asuvad jäätmed, reaktorisektsioonide lammutamisel tekkivad jäätmed ning tulevikus tekkivad radioaktiivsed jäätmed.

Samas pole Kiisleri sõnul Eestis asuvad jäätmed väga kõrgelt aktiivsed: "Eestis olevad radioaktiivsed jäätmed klassifitseeruvad madalaktiivseteks ja keskaktiivseteks ning meil pole kasutatud tuumakütust ega kõrgaktiivseid jäätmeid."

Hoidla asuks osaliselt maa all

Keskkonnaministri sõnul leiti 2015. aastal läbiviidud uuringutes, et sobivaim lahendus oleks Eestisse rajada maa-aluse ja maapinnale ehitatud lõppladustuspaiga sektsioonide kombinatsioon.

Lõppladustuspaigas oleks jäätmete lõppladustamise ala ning töö- ja haldusala. Ladustuspaiga lõplik plaan võib varieeruda sõltuvalt jäätmete kogusest, liigist, omadustest ning asukoha omadustest.

Kiisler selgitas, et kõige suurema aktiivsusega reaktorikomponendid ja pikaajalised jäätmed tuleb lõppladustada vähemalt 30 meetri sügavusele maa alla. Nende jäätmete näol on tegu jäätmetega, mille poolestusaeg ehk radioaktiivsuse vähenemise periood on väga pikk.

Uuringud viiakse läbi aastatel 2019-2022

Kiisleri sõnul on radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga ajakava koostatud arvestusega, et selle rajamise tähtaeg on aasta 2040 ning reaktorisektsioonid võetakse lahti ja selle jäätmed paigutatakse lõppladustuspaika hiljemalt 2050. aastal.

Aastatel 2019-2022 tuleb läbi viia Paldiski reaktorisektsioonide lammutamiseks vajalik keskkonnamõju hindamine koos tarviklike uuringutega. Selleks on vajalik ka riiklik eriplaneering lõppladustuspaiga rajamiseks koos vajalike alusuuringutega, mille sees on ka keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Ministri sõnul selgub uuringute käigus ladustuspaiga täpne asukoht ning jäätmete ladustamise tingimused. Lisaks analüüsitakse põhjalikult ka hoidla rajamisega kaasnevaid sotsiaalmajanduslikke aspekte.

Ladustuspaiga projekteerimine toimub esialgse plaani järgi aastatel 2027-2037 ning rajamine aastatel 2037-2040. Peale seda on võimalik alustada reaktorisektsioonide lammutamist.

Kuni lõppladustuspaiga rajamiseni hoiustatakse radioaktiivseid jäätmeid Paldiski vaheladustuspaigas, mida haldab ettevõte A.L.A.R.A. AS, ning reaktorisektsioone hoiustatakse konserveerituna.

Projekti esimese etapi läbiviimist korraldab keskkonnaministeerium, kuid edasist tegevust hakkab korraldama majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, mis tegeleb praegu ka Paldiski vaheladustamise paiga haldamisega.

Aastatel 1999-2001 teostatud Euroopa Liidu projekti ("Paldiski reaktorisektsioonide käitlemise alternatiivide hindamine") tulemusena leidis ekspertkomisjon, et jääkreostuse allikaks olevate reaktorisektsioonide lammutamist tuleks alustada pärast 50-aastast hoiustamist. Kiisler selgitas, et hoiustamise algusaastaks loetakse 1989. aastat, mil reakotrite töö peatati. Seega peaks reaktorisektsioone hakkama lammutama orienteeruvalt 2040. aastal.

 2015. aastal läbi viidud uuringute ("Endise sõjaväeala Paldiski tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimise ning radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise eeluuringud 2014 – 2015") tulemusena selgus, et Paldiski tuumaobjekt tuleb lammutada. Selleks, et jäätmeid ohutult ladustada, tuleb Eestisse rajada lõppladustuspaik.

Valitsus võttis 2016. aastal vastu otsuse toetada keskkonnaministeeriumi ettepanekut alustada Paldiski endise tuumaobjekti lammutamist ja uue lõppladustuspaiga ehitamist radioaktiivsete jäätmete jaoks.

Hoidla mõju Eestile on positiivne

"Lõppladustuspaiga rajamise üldine mõju Eestile on positiivne, sest radioaktiivsete jäätmete ladustamine Paldiski vaheladustuspaigas ei ole pikemaajaliselt ohutu lahendus," ütles Kiisler ning lisas, et lahendus ei ole olemasoleva vaheladustuspaiga ümberehitamine või uue vaheladustuspaiga rajamine.

Minister lisas, et avalikkust tuleb kaasata juba tegevuste planeerimise esialgses etapis.

Plaanis on osaliselt teha koostööd Rootsiga

Radioaktiivsete jäätmete käitlemisel kehtib rahvusvaheline põhimõte, et riigis tekkivad radioaktiivsed jäätmed käideldakse ja lõppladustatakse kohapeal. Samas on Eesti avatud aruteludeks regionaalse lõppladustuspaiga teemal, kuid kõik riigid (sarnaselt Eestile) on keelanud radioaktiivsete jäätmete ekspordi lõppladustamise eesmärgil. Lõppladustuspaikade rajamine on väga aeganõudev ning võib eeldada, et järgmise 50 aasta jooksul ei teki ühtegi piirkondliku lõppladustuspaiga lahendust.

Radioaktiivsete jäätmete käitlemisel on võimalik kasutada ka väljaspool Eestit pakutavaid teenuseid. Lähiaastatel on Eestil plaanis saata radioaktiivselt saastunud metall ümbersulatamiseks Rootsi. Kuid selle tulemusena tekkivad kontsentreeritud jäätmed tuuakse siiski ladustamiseks Eestisse tagasi.

Projekti eeldatav maksumus on 90 miljonit eurot

Keskkonnaministri hinnangul on projekti maksumus 90 miljonit eurot. Pool sellest summast kulub 2040. aastaks lõppladustuspaiga rajamiseks, teine pool aga tuumaobjekti lahtivõtmiseks. Projekti rahastamiseks otsitakse lisaks riigieelarvele võimalusi ka EL-i ja muudest rahvusvahelistest vahenditest. 

Radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaiga asukoht

Lääne-Harju vallavanem: hoidla rajamine oleks positiivne

Lääne-Harju vallavanem Jaanus Saat ütles ERR-ile, et radioaktiivsete jäätmete hoidla rajamine on pigem positiivne, sest vaheladu ei ole pikemas perspektiivis ohutu lahendus.

"Meie näeme seda positiivses mõttes, et riik tahab siia panustada ja selle keskkonnaohtliku teema siin likvideerida," ütles Saat ning lisas, et kohalikud inimesed on teadlikud vahelao olemasolust ja tuumareaktorite ajaloost.

Lisaks ütles Saat, et Lääne-Harju vallavalitsus poolt või vastu seisukohta enne uuringu tulemusi võtma ei hakka.