Kiisler (Isamaa) ütles ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast", et neljapäeval toimuva valitsuse istungi puhul on oluline, millise infoga tuleb riigihalduse minister, kes on kohtunud ka arendajaga.

"Üks võtmeküsimus on, kas arendajal-investoril on soov kaaluda ka teisi kohti kui Tartu- ja Viljandimaa. Kui Eestis on mõned kohad - näiteks Viru-Nigula vald ütleb, et tulge meie juurde -, siis kas arendaja on valmis seda kaaluma? Kui aga arendaja jääb seisukohale, et tehas peab tulema siia ja mitte kuskile mujale, siis ei juhtu mitte midagi."

Kiisleri sõnul ei pea valitsuse neljapäevane otsus tselluloositehase osas olema konsensuslik.

"Võidakse teha otsus, et minnakse lõpetamise protsessi, aga see ei tähenda veel lõpetamist. Peab ka arvestama, et sellise otsuse puhul on ka vaidlustamise võimalus. Aga minu arusaam on, et tuleks kaaluda varianti planeeringuala muutmiseks. See võiks olla lahendus. Eestis on piirkondi, kus omavalitsuse ja inimeste hoiak on teistsugune kui Tartus. Kui see ei lähe läbi, siis jäävad vaid mustvalged lahendused."

Keskkonnaministri sõnul ei kujuta ta ette olukorda, kuidas saaks ettevõte edaspidi kohapeal tegutseda, kui omavalitsus on selle ettevõtte suhtes võtnud väga kriitilise seisukoha.

"Ma ei pea ettevõtte seisukohalt reaalseks tegutseda omavalitsuses, kus vastuseis on nii totaalne."

Kiisler lisas ka, et tselluloositehase planeeringu puhul on tekkinud unikaalne olukord, kus arendaja tahab keskkonnamõjusid uurida, aga vastased mitte.

"Tavaliselt tahavad vastased rohkem uurida. Aga nüüd on olukord vastupidine. Järelikult pole kekskonnamõjudes, inimesed on lihtsalt sellele tehasele vastu."

Minister rääkis ka, et selles, et arendaja telliub ja maksab ise uuringute eest, pole midagi kummalist.

"Tartu linn tõstatas selle teema, justkui telliks uuringute tellija ka muusika. Aga kui vaadata Tartu linnas endas toimunud uuringuid, siis on ka seal ettevõtted nende eest maksnud. Kas need on siis ka olnud ebaobjektiivsed? Küsimus pole uuringu tellijas, vaid selles, et see oleks avalik."

Samas tunnistas Kiisler, et kui kogukonnas tekivad protestimeeleolud, peab arendaja ise olema ka väga aktiivne.

"Kui ta näeb, et tekivad sõnumid, mis pole korrektsed, peab ta tegutsema aktiivselt. Olgu ta riigiasutus või erasektor. Tuleb rääkida ausalt ja avatult. Aga riik või keskvalitsus ei saa 100 protsenti olla ettevõtja eest kõneleja. Riik ei pea ettevõtja eest asju korda ajama, seda peab ettevõtja ikka ise tegema."

Ministri sõnul on tselluloositehas esimene kord, kus riik tegeleb riigi eriplaneeringuga ning kindlasti on ka selle tõttu paljud asjad kogu protsessis olnud konarlikud.

"Palju väiksemas mastaabis käivad ju samasugused vaidlused kogu aeg - näiteks omavalitsustes küsimused, kuhu ja kui suurt kortermaja võib ehitada. Aga riigi eriplaneeringuna on see meil esimene kord ja eks ta ilmselt aja jooksul loksub ka paremini paika."

Kiisler ütles, et isegi kui valitsus peaks otsustama tselluloositehase eriplaneeringu tühistada, siis ta ei näe, et sel oleks mõju näiteks Rail Balticule. Ta tunnistas, et mingil hetkel tekib Eestis kindlasti debatt ka selle üle, kuhu rajada ohtlike jäätmete hoidla.

"Me hakkame tegema uuringut, kus võiks paikneda eestis ohtlike jäätmete hoidla. On selge, et keegi ei taha seda oma koduaia taha, aga kuskil peab olema. See on sama vajalik nagu harjutusväljak kaitseväe jaoks."

Siim Kiisler ERR.ee stuudios Mirko Ojakivi küsimustele vastamas. Autor: Priit Mürk