Mirjam Nutov | Kes tapab eripära?
Vikerraadio päevakommentaaris kirjeldab ajakirjanik Mirjam Nutov viimase aja juhtumeid, kus nurgelised seadused ja ametnike paindumatus nende täitmise kontrollimisel ähvardavad meie kultuurilised eripärad välja suretada.
Kõik elavad kaasa Viikingite küla peremehele, kes kuuldavasti peab nüüd lamba pärast taotlema loomaaia tegevusloa. Tegemist on uskumatult absurdse looga, mis näitab seda, et meie ametkondades ja seadusadluses on midagi nii kreenis, et nõutud pole enam mitte üksnes tavakodanikud, vaid ka ametnikud ise. Loomaia lugu on kõiges selles alles jäämäe tipp.
Kujutage ette, et kohe on algamas suurejooneline rongkäik. 400 tantsijat ja pillimeest on end ülesrivistanud. Eufooria laine käib üle rühmade. Juba tehaksegi esimesed sammud, kui ühtäkki jääb rongkäik seisma. Ootamatult kohale saabunud politseinikud on võtnud kindla hoiaku: rongkäigu ees sõitev villis on varastatud ning see auto ei või mitte mingil juhul liikuda. Korraldajad on nõutud, villisejuht veelgi nõutum. Ometi on ta seda masinat kaks aastat oma garaažis ehitanud ja ka dokumendid on kõik korras. Seda juttu ei usuta. Masinal istuvad muusikud peavad esimest korda kogu ettevõtmise 24-aastase ajaloo jooksul masinalt lahkuma ning rongkäik läheb edasi ilma muusikata. Olgugi, et korraldajad keelitasid ja meelitasid, pakkusid isegi, et eskortige meid ja nii kui oleme lõpetanud, saate veenduda, et kõik on korras. Aga ei. Ametnikul on õigus nõuda ja ta nõuab. Rongkäik läks oma teed, kohapeale jäänud politseinikud veendusid aga peale põhjalikku kontrolli, et neile ei valetatudki. Hullemgi veel - kahel noorel politseiametnikul tuli tunnistada, et nad asjasid kõnealuse masina segi hoopis teises riigis asuva, sama numbrimärgiga masinaga. Piinlik lugu küll, aga just selline sündmus leidis aset kuu algul Võrus toimunud pärimustantsufestivalil. Tõsi, ametnike ei saa süüdistad, et nad teevad oma tööd, aga siiski on igal asjal oma aeg ja koht.
Ilmselt ei paluks me viivitust, kui küsimus on korruptsioonikahtlusega suurettevõtte läbipuistamises, küll aga siis, kui tegemist on traditsioonidel põhineva kultuurisündmusega, mis nii ehk naa leiab aset kooskõlas politseiga. Paraku lähevad näited järjest hullemaks. Seto folgil haaras üks kohalik naine mul seelikusabast. Lugu olevat väga halb. 25. Seto kuningriigipäev on ukse ees, aga nüüd on suur oht, et kogu joogimeistrite värk jääb üldse ära ning ka laat tulevat selline, millisel ei tahagi keegi õieti kaubelda. Tuleb välja, et maksu-ja tolliamet on Setomaa valda saatnud hoiatava kirja. Selles antakse teada, et nende ametnikud plaanivad väisata 4. augustil toimuvat juubeli Kuningriiki, et kontrollida, kas kõik laadal kauplejad on ikka töötajate registrisse kantud. Mõistagi on kogukond sellise sõnumi peale tagajalgadel. Korraldajad soovivad hoida autentsust ning eelistavad laadal näha pigem kohalikke peresid ja sõprusseltse oma head ja paremat pakkumas. See tähendab, et kodudes küpsetatakse poole ööni pirukaid ja kooke, üles seatakse oma tilluke müügiputka. Ei, mitte niivõrd tuluteenimise kui kaasalöömise ja lusti pärast. Kuid mitte ainult.
Laat on läbi aegade olnud ka kohaks, kus õpetada oma lastele äri põhialuseid toote väljamõtlemisest kuni selle valmistamise ning müügistrateegiateni. Sellised õppetunnid jäävad nüüd ära. Veterinaar- ja toiduamet nõuab, et kui toit on valmistatud kodus, tuleb selleks esitada majandustegevusteade eraelamus toidu käitlemise kohta. Maksu- ja tolliamet nõuab aga, et kõik ettevõtmisega seotud inimesed oleks kantud töötajate registrisse. Sellised nõuded käivad igapäevaselt muu tööga tegelevatele peredele üle jõu. Iseäranis osutub see nõue keeruliseks aga 75-aastase seto memme jaoks, kes tulebki vaid kord aastas oma sokkide ja pirukaga kodust välja kauplema. Nõudmisi on aga ametkondadel veelgi: lisaks soovitatakse rangelt jälgida, et kõik need, kes pakuvad alkoholi, kaasaarvatud koduõlut- , veini või setode traditsioonilist kanget napsi hansat, oleks oma joogid ikka aktsiisilaost läbi toonud ning aktsiisi maksnud. On ilmne, et mitte ükski koduveinitegija või hansaajaja ei hakka endale tegema aktsiisiladu. Siin kehtib traditsiooni reegel. Neid jooke on tehtud enne meid ja tehakse ka peale meid. Ja nende võlu seisnebki selles, et neid on küll aetud mitmekordselt läbi torude, kuid tõsi, mitte kunagi riigiaparaadi omadest. Niisiis on kätte jõudmas 25. Seto kuningriigipäev ning esimest korda kogu ettevõtmise ajaloo jooksul võib ära jääda koduõlu, -veini ja hansameistri valimine ning väljakuulutamine. Seega olukord on üsna hull.
Kohapeal öeldakse toimuva kohta lihtsalt: see on kultuuri ja eripära tapmine. Ametnikud ei tule mitte oma tööd tegema, vaid nööbile ülikonda ette õmblema. Hullem veelgi, kohalike sõnul tekitab selline käitumine riigist võõrandumist ja riigivastast viha. Seejuures ei kahtle keegi, et neid seaduseid ja nõudeid on vaja. Küsimus on selles, kas traditsioonidel põhinev ettevõtmine, kus kehtib tavaõigus, on see koht, kuhu riik peaks sekkuma. Jutt sellest, et ametkonnad teevad oma tööd ning jälgivad, et täidetaks seadust, ei päde sellises olukorras. See on koht, kus ametnik peaks minema hoopis seaduselooja juurde ja ütlema, et teie seadus on ikka täiega nurgeline, tehke parem, tehke selline, et meie inimestele elurõõm ning armastus riigi vastu ka alles jääks. Vastasel juhul lõpetame varsti olukorras, kus meie püüdlused olla vaba mõtlev rahvas ja rõhutada oma eripärasid on liiva jooksnud ning tapetud mitte võõra võimu, vaid meie oma inimeste poolt.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi