Riik kaalub ka Viljandis kaugtöökohtade katsetamist
Esimesed riigiasutustele mõeldud kaugtöökohad lõi Riigi Kinnisvara AS (RKAS) tänavu juulis Raplasse, Haapsallu kui Paidesse, kuid riik kaalub ka Viljandi liitmist katseprojektiga, mille käigus jälgitakse, kui ladusalt selline süsteem toimib.
Kaugtöökohtade loomine on katseprojekt, mis töötati välja valitsuse selle aasta 16. märtsi otsusega luua riigimajad, sealhulgas riigitöötajate kaugtöökohtade keskkonnad maakondadesse.
Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna projektijuht Dmitri Moskovtsev rääkis ERR-ile, et praegu kolmes asukohas avatud kaugtöökohti saavad riigitöötajad eelnevalt kalendris broneerida ning siis kohale tulla. Tulevikus peaksid sellised töökohad tekkima kõikidesse maakonnakeskustesse.
"Näiteks broneerin Haapsalus või Paides kaks-kolm päeva, tulen sinna ja töötan. Selle pilootprojekti põhjal vaadatakse, kuidas kõige paremini kaugtöökohti korraldada, milline võiks olla broneerimissüsteem ja nende töökohtade funktsionaalsus, et kui töötaja tuleb sinna, oleks tal samal ajal ka puhkeruum ja nõupidamisruum, videokonverentsi võimalus ja nii edasi," lausus ta.
Tulevikus plaanitakse kaugtöökohti avada maakonnakeskustes ja loodavates riigimajades. Katseprojekti käigus võib aga kolmele kaugtöökohtadega linnale lähiajal lisanduda ka neljas.
"Kaalumisel on lisada ka Viljandi ja see otsustatakse lähiajal. Praegu tehakse endises maavalitsuse hoones remonti ja kui see saab valmis, tekib võib-olla ka neljas kaugtöökohtade asukoht Viljandis," ütles Moskovtsev.
Ehkki tegu on tuleva aasta kevadeni kestva katseprojektiga, ei tähenda see tema sõnul, et õhus oleks ka võimalus selle lõppemise järel katse ebaõnnestunuks kuulutada. "Ma ei oska öelda enne, kui tulemused on käes, aga neid kaugtöökohti soovitakse ikkagi üle Eesti tekitada ja pigem on küsimus selles, kuidas teha see süsteem kõigile mugav ja kasutajasõbralik, et inimesed seda kasutaks," märkis Moskovtsev.
Praegu katsetatakse ajutisi töökohti, kuid ministeeriumi esindaja sõnul soovitakse ühtlasi aru saada, kui suur on vajadus pidevate kaugtöökohtade järele. Ka praegu praktiseeritakse seda, et kui mõnel asutusel on oma piirkondlik esindus maakonnakeskuses olemas ja kui töö iseloom seda võimaldab, ei pea töötaja iga päev Tallinnas kohal käima.
"Kui asutusel ei ole oma esindust maakonnakeskuses, siis see on eraldi kaalumise variant - võib-olla saaks tulevikus neid kaugtöökohti ka pidevalt kasutada," sõnas Moskovtsev.
Praegu on nii Haapsalus, Paides kui ka Raplas avatud neli kaugtöökohta ning eesmärk on välja selgitada, kas seda on liiga vähe või palju. Samas märkis Moskovtsev, et mida rohkem see süsteem toimib, seda rohkem hakkavad inimesed usutavasti seda kasutama.
Kui palju võiks tulevikus kaugtöökohti kokku üle Eesti laiali olla, ei osanud ta öelda, kuid tõi välja valitsuse toetuse saanud visiooni, et igas maakonnakeskuses võiks olla kaugtöökeskkond ja kuni 15 kaugtöökohta.
Riigiasutuste Tallinnast välja viimise plaanist on kaugtöökohad Moskovtsevi sõnul eraldiseisev projekt, mis toimub paralleelselt.
Toimetaja: Karin Koppel