Enne Teist maailmasõda oli Kuresel paarkümmend talu. Küüditamise järel küla aga hääbus ja viimane elanik suri 1973. aastal. Asustus oli sealkandis ilmselt juba pronksiajal ehk pea 3000 aastat tagasi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Arheoloog Mati Mandeli sõnul on erakordne, et mälestised võeti kaitse alla nii suurel alal.

"See on eriline selles mõttes, et viimaste aastate jooksul ei ole eriti võetud muinsuskaitse alla arheoloogiaobjekte. See on nüüd esimene grupp, 24 objekti võeti kaitse alla. See on väga tähtis, et neid siin kaitsta hävitamise ja kahjustamise eest," ütles Mandel.

Sellel ja eelmisel suvel on Mandel keskendunud 8. sajandisse ulatuvate viikingiaegsete matmiskohtade uurimisele. Üllatuslikult tuli Kuresel nüüd välja ka ligi pool tuhat aastat vanem rooma münt, millel olev kujutis on tänapäevaks tuhmunud.

"Võimalik, et ta on siia sattunud kui metall, võimalik, et ta oli sattunud ka kui mingi suveniir, aga on veel ka variant, et teda kasutati järsku kaaluvihina," arutles Mandel.

Varem on Mandel Kurese Pakamäelt leidnud näiteks uhke odaotsa ja erinevaid metallehteid.

Töö jätkub ka järgmisel aastal ja loodetakse saada selgust, millal liikus asustus Pakamäelt hilisemasse asulakohta.

"Huvitab see, kuidas Pakamäe asustus on seotud selle asula või hilisema küla asustusega, millal ta sinna rändas või oli siin kaks asulat paralleelselt. Seda kõike me praegu ei tea," ütles Mandel.