Urmas Vadi | Urve Palo puhkus
Eestisse on vaja vaikuse ja puhkuse ministrit. Vastupidiselt Jeesus Kristusele, kes kannatas meie eest, oleks see minister kogu eesti rahva rõõmuks, pakub Urmas Vadi Vikerraadio päevakommentaaris.
On puhkuste aeg. Rõõmsad on need, kes praegu puhkavad, kurvad on need, kes on enda puhkuse planeerinud jumal teab kuhu, kui on jälle vihm ja külm.
Ilmselt kahetses ka Urve Palo. Palo on olnud pikalt poliitikas, kandnud erinevaid ministriportfelle, siin pole imestada midagi, et inimene on väsinud, ta lahkub ja tahab puhata.
Me ei tea, millal viimati puhkas Urve Palo, millal ta päriselt puhkas. Millal viimati oli päev, mil ta ei avanud arvutit, kunas oli aeg, kui ta ei lülitanud sisse mobiiltelefoni. Me ei tea seda, aga aimame ja kahtlustame, et võibolla mitte kunagi. Sest kui inimene on ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister, siis juba oma ameti poolest ei saa ta seda teha.
Nii nagu öeldakse, et etenduselt puudumist vabandab vaid näitleja surm, nii puhkab minister alles siis, kui ta ei ole enam minister.
Muidugi ajab hinge täis, väljas on täielik lõunamaa, juba hommikust saadik võiks valget veini juua, lugeda uuemat eesti luulet, lasta päikesel ja veel end paitada, nii nagu teevad targad puhkajad, aga sina pead olema minister! On arusaadav, miks Palo lahkus nii järsult, isegi kiirustades, justkui haarates käigu pealt pesunöörilt trikood. Sest veel on ilusad ilmad, juba saab bussiga tasuta sõita!
Millest inimene puhkab? Üldlevinud on jutt, et inimene puhkab tööst. Aga mis see töö on? Kui palju on tegelikult neid ameteid, kus inimene seisab üksi silmitsi tööga? Puuraidur metsas, maalikunstnik (kui ta parasjagu just akti ei maali), kindlasti majakavaht oma majakaga.
Aga enamasti puhkab inimene ikka teistest inimestest. Sest enamus ameteid on seotud teiste inimestega. Sa pead suhtlema, kontakti võtmine on kohustuslik. Eeskätt Urve Palol: üks koosolek teise otsa, sa ei saa olla minister, kes ei suhtleks, ei annaks kommentaare, see oleks ebaviisakas.
Kuigi aina enam on levinud vaikuse ja üksiolemise otsingud. Käiakse koos laagrites ja vaikitakse. Ega polegi vaja kogu aeg rääkida. Kui liiga palju rääkida – või üldse kogu aeg –, tekib spordikommentaatori efekt: sa edastad jalgpalliülekannet ja ise tahad ka kogu aeg väga rääkida, aga selle juures on suur oht, et ütled kiiruga midagi valesti, või siis kordad ennast, kõige halvemal juhul teed ennast lolliks. Vaikimine pole tõesti paha.
Me kõik mõtleme vahel olukordadele, kui oleks pidanud vaikima, aga ei suutnud ja nüüd kahetseme. Seepärast võiks luua Eestisse ka uue ministrikoha: vaikuse- ja puhkuse minister. Vastupidiselt Jeesus Kristusele, kes kannatas meie eest, oleks see minister kogu eesti rahva rõõmuks. Ta vaikiks ja puhkaks meie eest. Et kui rahvas ei saa puhata (või teeb seda valel ajal) ja kui ei ole võimalik vaikida, siis oleks vähemasti oleks üks inimene, kes seda saab.
Hea oleks tema peale mõelda, tema kui idee poole püüelda. Oleks isegi parem, kui reaalselt polekski keegi teda näinud, ühestki koosolekust ta osa ei võtaks, sest ta puhkab. Temast on jäänud kuhugi tagatuppa vaid portfell, prillid ja mobiil.
Ehk olekski sotsidel, kelle reitinguga on nagu on, hea otsida Palo asemele mitte lihtsalt uut ministrit, vaid luua ka uus, vaikuse ja puhkuse ministri ametikoht. Ja järgmistele valmimistele oleks palju kindlam vastu minna. •
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
Toimetaja: Rain Kooli